Inimene metsistub silmapilguga

21. sajandil on silmapiiril hulk ohte, mis võivad kogu inimkonnaga teha sedasama, mida orkaan Katrina tegi New Orleansi elanikega, hoiatab ajaloolane Timothy Garton Ash.

Oxfordi ülikooli Euroopa õpingute professor, Stanfordi Ülikooli Hooveri instituudi vanemteadur Timothy Garton Ash kirjutab Postimehe arvamusveerul, et Katrina suurim õppetund on see, et tsivilisatsiooni pinnakiht on alati paberõhuke. „Vaid üks värin ja juba sa kukud sellest läbi, oma elu eest metsiku koera kombel võideldes ja kraapides.”

Ash kirjutab, et New Orleansis aset leidnud rüüstamised, vägistamised ja terror võivad toimuda ka Euroopas samalaadses olukorras. „See juhtus siin, kogu kontinendil vaid 60 aastat tagasi. /-/ Seesama toimus Bosnias alles kümme aastat tagasi. Ja kogu õudus polnud isegi mitte looduskatastroofi force majeure. Euroopa orkaanid olid inimkätega tehtud.”

Eemalda organiseeritud tsiviliseeritud elu koos hoidvad lülid — toit, peavari, joogivesi, elementaarne turvalisusetunne — ja oleme mõne tunniga tagasi Hobbesi loomulikus seisundis, kõigi sõjas kõigi vastu, nendib Ash. „Mõned inimesed küll käituvad mõnda aega kangelasliku solidaarsusega. Enamik inimesi aga võitleb kogu aeg halastamatult ellujäämise eest.”

Ash räägib, kuidas tänapäeva maailmas on hakanud toimuma juba tsivilisatsioonile vastupidine protsess — detsivilisatsioon. See väljendub näiteks liiklushuligaansuses aga ka inimeste käitumises pingeolukordades, näiteks järjekordades jõhkralt ette trügides, naisi-lapsi-vanureid ning väetimaid jalga alla tallates.

„Kuskil umbes 2000. aasta paiku jõudis maailm tsivilisatsiooni leviku kõrgpunkti, millele tulevased põlvkonnad võivad tagasi vaadata nostalgia ja kadedusega,” kirjutab Ash. „Nagu tihti, loodan ka nüüd, et mul ei ole õigus.”