Kui eelmisel aastal inimarengu aruanne käsitles peamiselt inimeste individuaalset elukvaliteeti, siis sel aastal pöörati tähelepanu eelkõige keskkonnale, milles inimesed sünnivad, sirguvad ja ennast teostavad, rääkis ETV saates “Terevisioon” inimarengu aruande üks koostajaid Peep Mühls, vahendavad ERR Uudised.

170-leheküljelise kuuest peatükist koosneva aruande kirjutasid kokku 36 autorit ning selle peatoimetaja oli Marju Lauristin, nagu varasematelgi aastatel.

Aruande esimese, majandustüki autori, poliituuringute keskuse PRAXIS juhi Ain Aaviksoo sõnul oleme küll juba korra olnud suure tööpuuduse olukorras, kuid on nüüd väliskeskkond on täna oluliselt ebasoodsam. Teisalt on viimase kümnendi jooksul Eestis tehtu muutnud meid oluliselt tugevamaks.

„Majanduskriisiga teravnenud inimarengu probleemid on proovikiviks Eesti suutlikkusele senist arengurada kriitiliselt hinnata ning tõhu¬salt vajalikke korrektiive teha,“ ütles Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin. „Vaja on määratleda, millist teed pidi liikudes saab Eesti parimal moel arendada oma inimvara ja kindlustada sotsiaalse ning kultuurilise jätkusuutlikkuse ka karmides majanduslikes ja poliitilistes tõmbetuultes. Arutlegem siis selle üle, milline heaolu mudel Eestile sobib, mis tagab meie inimeste kõrge elukvaliteedi.“