Informaatikaõpetajate puudus ajendab Tallinna ülikooli uusi õppekavasid avama
TLÜ Digitehnoloogiate instituudi direktori Peeter Normaku sõnul töötati probleemi lahenduseks välja kaks õppekava. “Üks neile, kel juba on pedagoogiline haridus olemas ja kes saavad üheaastase ümberõppe käigus juurde informaatikaõpetaja kutse. Teine õppekava on kõrgharidusega inimestele, kes ei ole õpetajaks õppinud - nendele on koostatud kaheaastane magistriõppeprogramm,” selgitas ta.
Informaatikaõpetaja kutse juurde õppimine võimaldab tänastel õpetajatel lisakvalifikatsiooniga oma konkurentsivõimet tõsta. Lisaväärtust pakub informaatikaõpetaja kutse see ka neile, kelle põhitöö võib olla hoopis kuskil IT-ettevõttes.
"Samas loodame, et edaspidi saab informaatikaõpetusse rohkem kaasata ka ettevõtetes töötavaid IT-spetsialiste. Üldhariduskooli vanemates klassides on nimelt kavas õpilastele pakkuda digilahenduse alaste arendusprojektide läbiviimist. Nende juhendamisse võiks kaasata ka ettevõtetes töötavaid IT-spetsialiste. Seeläbi võidaks nii koolid kui pikemas perspektiivis ka ettevõtted – loodetavasti suuremal arvul õpilaste hariduse omandamise näol kõrgkoolide IT-õppekavadel,” ütles Normak.
Ta lisas, et lisaks informaatikutele ja ringijuhendajatele oodatakse õppima ka teiste tehnoloogiliste, inseneri- või reaalteaduslike erialade bakalaureuseõppe lõpetanuid, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise ning koolitamise vastu.
Digitehnoloogiate instituudi laborites katsetatakse õppetöö käigus uusimaid lahendusi virtuaalse ja laiendatud reaalsuse, 3D-modelleerimise, interaktsioonidisaini, robootika ja värkvõrgu valdkondades.
