Infarktihaiged tuleks viia Tallinna või Tartusse

Kardioloogide selts soovitab infarktihaiged parema ravi saamiseks kohaliku haigla asemel Tartusse või Tallinna transportida, sest õigel ajal kõrgeima järgu haiglasse jõudmine annaks oluliselt paremaid paranemisvõimalusi.

Samal ajal ei tähenda ettepanek Eesti Kardioloogide Seltsi presidendi Margus Viigimaa sõnul seda, et maakondades ravitaks patsiente halvasti, kuid nende tehniline varustus on kehvem, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Aga kui on võimalik väga kiiresti viia ja kui on noores eas patsient või on tegemist väga suure ohuga, siis peaks kindlasti esimese etapina minema Tartu ülikooli kliinikumi või regionaalhaiglasse, et oleks võimalik koronaarartereid laiendada ja saada nii parimat võimalikku abi,” ütles Viigimaa.

Ravi kvaliteedi mõttes on eriti tähtis jõuda valu tekkimise algusest hiljemalt kuue tunni jooksul kõrgema järgu haiglasse. Margus Viigimaa märkis, et selline aktiivne ravitaktika on kasutusel pea kõikjal Euroopas. Tema sõnul aitaks tavapärasema, Eesti haiglates tehtava trombi lõhustamise asemel patsienti paremini aktiivsem sekkumine kõrgema järgu haiglas. Seal tehakse trombi asukoht kindlaks angiograafiga ja reiearteri kaudu ballooniga sisenedes lükatakse veresoon avaramaks.

“Kardioloogiline ravi muutub nii spetsiifiliseks, et tavalises maakonnahaiglas, kus on ainult tabletiravi, on võimalik ravida südamepuudulikkust, aga kui on vaja midagi aktiivsemat teha, siis peaks patsient kindlasti viidama spetsialiseeritud kardioloogiaosakonda,” lisas Viigimaa.

Ühtlasi esitaks uus süsteem, mis praegu veel haigekassas, kardioloogide seltsis ja sotsiaalministeeriumis tegevusjuhisena ringleb, väljakutse kiirabi koormusele, kui maakonna kiirabibrigaad peab haiget linna viima.

Eesti Kiirabi Liidu juhi Ago Kõrgvee hinnangul on ettepanek mõistlik, kuid teostatav vaid siis, kui brigaadide arvu suurendada. Kõrgvee sõnul on esimeste tundide jooksul haige kõrgema järgu haiglasse toomine raske just saartelt. “Mõlema suure haigla juurde oleks tegelikult vaja meditsiinikopterit,” lisas ta.

Ida-Virumaa on teine koht, kust on keeruline haigeid kiiresti Tallinna või Tartu toimetada. “Kõik on ületatav, aga see eeldab igal juhul riiklikku toetust, see ei saa jääda seltside omavaheliseks kokkuleppeks, kuna on seotud kulutustega,” märkis Kõrgvee.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kardiointensiivravi üksuse juhataja Jüri Voitki sõnul töötab kiirabi praegu põhimõttel, et haige viiakse lähimasse haiglasse, mis on ise deklareerinud, et ta selle raviga hakkama saab. “Aga keegi ei kontrolli, mida tähendab raviga hakkamasaamine, kas seal on kaasaegne ravivõimalus või mitte,” lisas ta.

Margus Viigimaa tõdes, et kardioloogide üleskutse võib jätta osa haiglaid patsientidest ilma. “Konkurentsimajanduse tingimustes on haiglad huvitatud võimalikult paljudest patsientidest,” lisas ta. “Aga ravikvaliteedi seisukohalt, kui mina oleksin noor inimene ja saaksin infarkti, siis kindlasti tahaksin, et kiirabi mind kiiresti TÜ kliinikumi või PERH-i viiks.”