„Minu Keskerakonna mõtestamise alus on see, et kõigepealt tuleb teha tema liidri psühhoanalüüs,“ rääkis Tarand. „Ma jätaks lapsepõlveaastad delikaatselt kõrvale, aga põhiline traagika, mis juhtus, oli see, et perestroika aegadel nägi Savisaar noore kommunistina, et tal on võimalus tõusta ENSV kommunistliku partei juhiks, asendada ebapopulaarne Karl Vaino ja hakata ise Moskvale kuulelikuks batjkaks.“

Siis aga toimus pöördeline hetk ja taastati Eesti iseseisvus, kus Savisaarel tuli Tarandi sõnul konkureerida demokraatlike erakondade poliitiliste platvormidega.

„Ta ei andesta seda kunagi. Ta ei salli Eesti vabariiki, sest see võttis võimaluse olla tal Eesti NSVs nr 1,“ kõneles Tarand. „Nüüd saab ta olla kõigest Tallinna linnapea, kus ta muidugi suure armastusega nõukogude elustiili korraldab.“

Erakonnas on kasutusel nõukogude atribuutika

„Miks Keskerakonna mõtlevamad inimesed oma liidrit välja ei vaheta?“ küsis Tarand ja vastas ise: „Savisaar, ENSV pärandina, on moodustanud erakonna mitte traditsioonilises Euroopa võtmes, vaid on kasutusele võtnud nõukogude atribuutika ja nipid.“.

„Jüri Ratasel võib ju küsimusi olla küll, aga kui Savisaar näitab talle mõnda dokumenti ja küsib – Jüri, sa ju ei taha, et see asi välja tuleb? Ja Jüri paneb, klõpsti, karbi kinni.“ Sama kehtib Tarandi sõnul ka näiteks Kadri Simsoni kohta.

Tarandi sõnul õhutab Savisaar noortes keskerakondlastes rahaahnust, määrab neid kompetentsi ületavatele ametikohtadele ja hoiab neid sõltuvuses.