"Harta 12 ütles, et kui valitsus, president ja parlament ei soovi kriisi lahendada, tuleb mõelda alternatiivselt," ütles Tarand Delfile. "Rahvakogu on kindlasti üks alternatiiv."

Kits kärneriks!

Tarand ei ole enda sõnul veel selgeks mõtelnud, kas on tarvis teha rahvakogu ettepanekute kohta veel mingit järelekspertiisi.

"Eriti kuna ma olen saanud informatsiooni, et näiteks Reformierakond kavatseb eksperdina esitleda Rain Rosimannust," märkis Tarand. "„Kits kärneriks!“ on ilmselgelt liiga leebe kõnekäänd säärase suundumuse kirjeldamiseks. Isegi selles erakonnas leidub inimesi, kes on märgatavalt vähem olemasoleva paroodiasugemetega süsteemi tekkes süüdi."

Kultuurne väitluse toon

Tarand on rahvakogus tehtud ettepanekutega tutvunud ja märkis, et kõige rohkem on ettepanekuid rubriigis „valimised“ ja „rahastamine“.

"Kuigi on ka kardinaalselt teineteist välistavaid ettepanekuid, hindan mina inimeste head tahet ning kavatsusi kõrgelt," kiitis Tarand ettepanekute tegijaid. "Esitajate hulgas on nii vähem kui rohkem tuntud kodanikke ja väitluse üldine toon kultuursem kui mõneski muus elektroonilises kanalis. Paljud ettepanekud on põhiseaduse muutmisele viivad, mis on samuti sümpaatne."

Kõik ideed väärivad arutelu

Tarandi sõnul arutamisväärituid ettepanekuid esitatud pole, ehkki on ilmne, et mõni asi on lihtsam ja teine keerulisem arutada. Oma pingeridu ta ei esita, sest need vaieldakse kõigepealt selgeks Eesti Maailmavaate Sihtasutuse koosolekul ning esitatakse samuti rahvakogu lehele.

Ainsa tõrvatilgana meepotis märgkis ta, et ikka veel peab tegema ettepanekut, mis keelaks riigikogu liikmete kuulumise riigiettevõtete nõukogudesse.

"Juba viis aastat tagasi tehti see reegel õiguskantsleri ja hiljem riigikohtu poolt n-ö puust ja punaseks värvituna selgeks," meenutas Tarand. "See näitab, missugused kotkakesed partokraatidest on saanud ning nende maapinnale toomiseks kõlbab iga protsess, sealhulgas rahvakogu."

Õnnestumise korral väärt kogemus

Idee teha rahva-arutelu pärineb president Ilveselt, kes hõikas selle välja Jääkeldri koosolekul. Detailide arendus on Eesti Koostöö Kogu ülesandeks pandud.

Tarand mõistab, et rahvakogu üle võib visata peent nalja või siis uriseda kurjalt. "Mulle tundub, et olemasolevas ummikseisus poleks küll ette mõtet maha teha uut asja, mis hea õnnestumise korral võib anda vägagi väärtuslikku kogemust ja ühiskonnaelu värskendamiseks tarvilikku impulssi," on europarlamendi saadik optimistlik.

Tarandi sõnul on riigikogu unikaalne institutsioon ja talle ei ole mingit konkurentsi pakkuda võimalik. "Riigikogu tähtsus pole pelgalt põhiseaduses sätestatud, vaid ka käimasolevas rahvakogu asjaajamises on ikka ju riigikogu see, kes tulemiga tööle hakkab," täpsustas Tarand.

Samas möönis Tarand, et iga riigikogu liige on silmitsi võimalusega, et tema tehtud otsus vastavalt suurendab või vähendab usaldust nimetatud liikme suhtes.

Tarand meenutas, et rahva rahulolematuse seeme hakkaski ju sellepärast idanema, et suurem osa parlamendiliikmetest ei näinud oma eksistentsi eesmärgina rohkemat kui parteilist ja isiklikku heaolu. "Paraku on kõrgema võimu kandja ehk rahvas eeldamas oma esindajatelt veidike tähelepanu muudelegi eluvaldkondadele," ütles Tarand.