“Euroopa parlamenti kuulumine pole muidugi mingi juriidiline takistus kandideerimiseks,” lausus Tarand vastuseks Delfi küsimusele, kas eurosaadikud mängivad kevadistel riigikogu valimistel peibutusparte.

“Hoopis teine asi on poliitilise kultuuri aspekt ja selline peibutamine on oma kehtiva lubaduse murdmine. Lubasid töötada Euroopa parlamendis, no töötagi, kui valituks said! Mitte ära ürita kedagi tüssata,” kurjustas Tarand.

“Ja isegi kui sa teatad, nagu Ivari Padar vähemasti viisakalt on teinud, et sa ei kavatse kohta riigikogus sisse võtta ja Euroopa parlamendi kohta siis vastavalt Katrin Saksale loovutada… isegi kui sa seda teada annad, on ju tegelikult tegu teeseldud tehingu või sarnase petmisega.”

Siiri Oviir ja Savisaar-Toomast pole seda kusagil selgelt väitnud, kuid Tarandi sellesisulisele küsimusele on nad vastanud, et ei lahku europarlamendist.

“Mulle jääb arusaamatuks, mis kombel täiskasvanud inimesi sunnitakse kahepalgelist pettemanöövrit etendama. Aga mis puutub Reformierakonna esindajat, siis tema on iseomase filosoofilise tarkusega Delfile seletanud, et “saadikutööd saab teha ka saadik olemata!” No hirnu herneks! Teisalt ehk kangastub tal silme ees katastroofiline tulemus ringkonnas,” arvas Tarand Kristiina Ojulandi kandideerimisest märtsivalimistel.

Isikumandaadiga europarlamenti pääsenud Tarand tõdeb nukralt, et peale Tunne Kelami ja tema enda keegi muu poliitilist kultuuri paremale tasandile tõsta tegelikult ei soovi.

“Lahenduseks pakuksin, et europarlamendi liikmed võiksid ju endale armsas ringkonnas kedagi endale meeldivat kandidaati soovitada ja toetada. See oleks aus ja sirgjooneline. Ise kavatsen seda kindlasti teha,” kinnitas ta.