Liiklusjurist Indrek Sirk rääkis Delfile, et igal aastal lõpetatakse liiklusõnnetuste uurimisel kriminaalasju põhjusel, et õnnetuse põhjustajat on tabanud epilepsiahoog, insult või infarkt. Eriti palavatel suvekuudel on tema sõnul õnnetusi, kus inimest tabab autoroolis haigushoog.

„Esmapilgul tundub, et juhtus liiklusõnnetus, kuid hiljem selgub, et surma põhjus ei olnudki liiklusõnnetusest tingitud, vaid surm saabus autoroolis olnud inimest enne õnnetust ja oli põhjustatud terviserikkest,“ kõneles Sirk.

Liiklusjuristi juttu kinitab ka politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide, kelle sõnul on terviserikkest põhjustatud liiklusõnnetusi näiteks Tallinnas ja Harjumaal aastas kaks kuni kolm ning mujal Eestis ilmselt sama palju.

„Täpseid numbreid on väga raske öelda, aga kogu Eesti peale võib neid olla kuni kümmekond aastas, pigem siiski vähem, kuna suurem osa liiklejaid ju resideerub siiski Tallinnas ja selle lähistel,“ selgitas Loide.

Terviserike viis avariini

Nii näiteks juhtus õnnetus 2010. aasta augustis, kus Tallinna bussijaamast väljunud Tallinna-Narva liinibussi juht kaotas sõidu ajal rooli taga teadvuse. Paanikas reisijad päästis noormees, kes piduripedaalile vajutas. Meedikud diagnoosisid bussijuhil insuldi.

2009. aasta juulis registreeris politsei Tallinnas Lastekodu 46 maja juures õnnetuse, kus sõiduk sõitis otsa taksopeatuses seisvatele sõidukitele ja ühele jalakäijale, kes sai raskelt vigastada. Juhil aga diagnoositi epilepsiahoog.

Sama aasta novembris tabas Tallinna-Tartu-Luhamaa-Võru maantee 40,6 kilomeetril autojuhti epilepsiahoog ja teadvusekadu. Tema juhitud sõiduk kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva autoga. Õnnetuses hukkus üks ja sai vigastada mitu inimest.

2008. aastast tõi Loide välja Lääne-Virumaal juhtunud liiklusõnnetuse, mille põhjustas terviserikke tõttu surnud autojuht. Autoroolis olnud eakat meest tabas terviserike, mistõttu põhjustas ta  Väike-Maarja keskuses parkimisplatsil kuue autoga liiklusõnnetuse.

Antsla õnnetus oli tingitud narkolepsiast

Tänavu Antslas lapse surmaga juhtunud liiklusõnnetuse põhjustaja Riina kannatab narkolepsia all. Selle diagnoosi tõttu ei antud teda ka kohtu alla. Naine on otsustanud avalikkust teavitada sellest, kui salakaval haigus narkolepsia on ja milliseid traagilisi tagajärgi võivad haiged liikluses põhjustada. Pikemalt käsitles seda teemat ka ETV saade „Pealtnägija“.

Sirk ei tea oma varasemast praktikast juhtumit, et liiklusõnnetuse põhjustajal oleks diagnoositud narkolepsia ja ta seetõttu oleks kriminaalvastutsest pääsenud. Küll on tema sõnul diagnoositud epilepsiat.

Karistusõiguslikust vastutusest Riina küll vabastati, kuid tsiviilõiguslikult sai ta ikkagi karistada, ütles Sirk, kes ise naist kohtus esindas. Ta lisas, et otsese varalise kahju hüvitas kindlustus, ka muus osas on Riina kannatanute nõuded täitnud. „Ta ei astunud protsessist välja puhtana, kõik see on toonud pöördumatu kahju ka talle endale,“ sõnas Sirk.

„Haigus vabastas naise antud juhul vastutusest, aga teist korda see enam teda vastutusest ei vabasta, sest nüüd on ta oma haigusest teadlik,“ ütles Sirk ja lisas, et Riinat tabas haigushoog esimest korda just nimelt tol saatuslikul päeval autoroolis.

Sirk ei usu, et ei usu, et Riina pretsedent toob edaspidi kaasa suuremaid vaidlusi või võimalike süüdlaste pugemist terviserikete taha. „Need haigused on meditsiiniliselt väga konkreetselt tuvastatavad,“ rääkis ta. „Paljasõnaliste väidete pärast vastutusest ei vabastata.“

Arstitõendid väljastatakse ütluste alusel

Sirk rõhutas, et narkolepsia ei ole ravitav haigus ja kui see on diagnoositud, siis see käib inimesega terve elu kaasas. „Selline terviserike toob kaasa ettenägematuid unesööste ja kui inimesel on sellised hood, siis ei tohiks ta üldse autorooli istuda. See on siis juba arsti enda risk, kui ta annab sellisele inimesele tervisetõendi,“ kõneles Sirk. „Siis on see ka arsti kaasvastutus.“

Tervisetõendite väljastamisel arstid eraldi narkolepsiat ei diagnoosi. Sirk oletab, et tõenäoliselt on autojuhtide hulgas sadu haiguse alla kannatavaid patsiente, kes ei pruugi ka ise oma haigusest teadlikud olla.

Sirk seadis kahtluse alla, kas terviseseisundi kontroll on ikkagi piisav. „Palju ringleb jutte, et arstid tegelikult ikkagi ei hinda inimese terviseriske piisavalt,“ kõneles ta. „Meie riigis on mindud seda teed, et inimene annab allkirja, et tal ei ole näiteks epilepsiat või sõltuvushaigusi. Tegelikult seda aga ei kontrollita.“