Indrek Neivelt: neli võimalikku lahendust Euroopa võlakriisile

 (106)
Indrek Neivelt: neli võimalikku lahendust Euroopa võlakriisile
Foto: Ilmar Saabas

Bank Sankt-Peterburgi Nõukogu esimehe Indrek Neivelti sõnul on tänaseks probleemid Euroopas väga suured, olukord turgudel närviline ja pankades kõrge lahinguvalmidus ning pakub omalt poolt nelja võimalikku stsenaariumi.

Neivelt meenutab, et spetsialistidele oli juba ammu selge, et euro pole sellisel kujul jätkusuutlik. "Ühine raha nõuab palju enamat kui seda tänane rahaliit suudab pakkuda," kirjutab Neivelt oma blogis.

Raha püsimiseks tuleb tema sõnul kiiresti liikuda võimu tsentraliseerimise suunas. Alates ühisest rahandusministrist ja ühistest Euroliidu võlakirjadest kuni ühise maksupoliitikani välja.

"Selles suunas liikumist pole aga näha. Pigem kisub iga riik tekki ikka enda poolele," tõdeb ta ja lisab, et positiivse arenguna, et mitte ainult spetsialistid, vaid ka Euroopa üldsus hakkab aru saama, et asi on tõsine ja nii enam jätkata ei saa.

Esimese võimalusena näeb Neivelt kulude kärpimist Balti riikide eeskujul, kuid tõdeb samas, et kokkuvõttes tähendaks see stsenaarium Euroopa majandusele järgmise kümne-kahekümne aasta jooksul tõenäoliselt kahanemist.

Teisena pakub ta ühtset maksupoliitikat ja liikmesriikide volituste kärpimist eelarvete koostamisel, mis on väga aeganõudev protsess.

Kolmas stsenaarium on inflatsioon, mida riigid on läbi aegade teinud ehk trükkinud raha juurde, nii nagu praegu Ameerika Ühendriikide valitsus ja keskpank. "See oleks lühiajaliselt kõige valutum, aga samas on sellel pikaajalised mõjud," kirjutab Neivelt ja selgitab seda oma blogipostituses.

Seotud lood:

Kõige loogilisem, kuid mitte probleemitu on Neivelti hinnangul see, et rahaliidust lahkuvad need riigid, kes ei suuda kriteeriume täita ning allesjäänud riigid liiguvad suurema tsentraliseerimise suunas.

"See stsenaarium näib lihtne, aga on tehniliselt keeruline, sest sellist reformi ei saa taha üleöö," arutleb ta. "Pealegi võib see kaasa tuua Kreeka klientide raha viimise Saksa pankadesse, mis paneks Kreeka pangad sellise löögi alla, et Kreekal endal poleks jõudu neid püsti hoida."

Kokkuvõttes leiab Neivelt, et praeguses olukorras ei ole ühtki head stsenaariumi ja optimistlikuma prognoosi korral lähevad kasutusele segastsenaariumid.

Pessimistlikuma stsenaariumi puhul suurendatakse Neivelti sõnul stabiliseerimisreservi iga poole aasta tagant, kuni ühel päev läheb ka Prantsusmaa ja Saksamaa jaoks raha hind liiga kõrgeks ja nemadki vajavad abi.

"Aga abi kelle käest?" küsib ta lõpetuseks. "Siis on ainus võimalus raha trükimasin veelgi kiiremini käima panna."