Kuna menetlus käib India kohtus süüteo üle, mis pandi toime India territooriumil, on Eesti sekkumisvõimalused Dutti hinnangul piiratud.

Meil on tema arvates jäänud astuda kolm sammu. "Kõigepealt, saavutada meeste kautsjoni vastu vabastamine ja korraldada nende elamine Indias, kuni käib kohtulik uurimine. Kui nad uurijatega koostööd teevad, on neil head võimalused," hindas Dutt.

Kuna meeste süüdistused on tõsised, hoitakse neid järelevalve all, kuni kohtumenetlus käib. See võib aga kesta aastaid. "On loogiline, et selle aja peavad nad Indias veetma. Kui nad lahkuvad, siis kes garanteerib, et nad istungiks või otsuse väljakuulutamiseks naasevad?" ütles Dutt.

Seni on kautsjoniotsuseid tehtud vastuoluliselt. Madalama astme kohus oli juba kautsjoniga päri, kuid riiklikud süüdistajad veensid ringkonnakohut selles, et süüdistatavad võivad kautsjoni saamisel riigist pageda. Nii tühistas ringkonnakohus madalama astme kohtu kautsjoniotsuse. Samas ei keela India seadused kautsjonit igal hetkel uuesti taotleda.

Aga kes kautsjoni eest maksab? Mehed palganud AdvanForti pankrot näib üha tõenäolisem, mis võib tähendada seda, et firma ei suuda advokaatidele enam maksta. Kui mehed ise advokaati palgata ei suuda, teeb seda India riik, kellel on kohustus vajadusel tagada tasuta õigusabi. "Ka Mumbais 2008. aastal hotelli rünnanud Pakistani terrorist sai riigilt advokaadi. Ta küll kaotas kohtus, aga kõiki juriidilisi reegleid järgiti korrektselt, kuigi ta oli välismaalane, kes oli tapnud palju indialasi," tõi Dutt näite.

Eesti võimud oleks sama ranged

Teine samm on pidevalt kohtule meelde tuletada, et uurimisega ei viivitataks. Seda võiks teha koos Suurbritannia ja Ukrainaga, kelle kodanikud samal laeval vahistati.

Kuid sõnades tuleb jätkuvalt ettevaatlik olla. Sarnaselt Eesti suursaadikule Indias viitas ka Dutt sellele, et lubadeta ja relvastatult territoriaalvetesse sisenemine on Indias terrorismiohu tõttu eriti tundlik teema.

"Aga kui relvastatud ja militaarse taustaga välismaa meestega täidetud laev siseneks ilma ühegi loata Eesti vetesse, olen kindel, et Eesti võimud käituksid nendega sama rangelt," ütles Dutt.

Ta märkis, et retoorika, et hädas on "meie oma mehed", teeks juhtumi väga emotsionaalseks. "Tasub meeles pidada, et need piraadikütid ei esinda Eesti riiki. Nad töötasid erafirmas ja neil puudub igasugune õiguslik immuniteet," ütles ta.

Armuandmise võimalus

Kolmandaks saaks Eesti süüdimõistva otsuse korral kasutada diplomaatilisi mõjutushoobasid, et India president piraadiküttidele armu annaks. "See töötaks väga kõrgel diplomaatilisel tasemel, kuid täpsemalt on selle kohta vara spekuleerida, sest uurimine on alles algjärgus," ütles Dutt.

Armuandmine on varemgi toiminud. "Kui 1995. aastal lennuk, milles oli viis lätlast ja üks inglane, New Bengali osariigi kohal Kalašnikove ja muid relvi maale pildusid, oleks nende esialgne karistus olnud vähemalt eluaegne vangistus, kuid tänu Suurbritannia ja Läti edukale diplomaatiale anti neile armu ja karistuseks jäi viis aastat vangistust," meenutas Dutt.

"India relvaseaduste järgi võib meeste karistus olla 5-10 aastat vangistust, kui nad mõistetakse süüdi illegaalsete relvade omamises. Siia võivad aga lisanduda karistused, mis on mõistetud teiste seadusparagrahvide järgi, nii et neile võib lõpuks tulla kombineeritud karistus," lisas ta.

Dutti arvates tasuks eestlastel edaspidi selliste firmade suhtes väga ettevaatlik olla. "Tagantjärele tarkusest saab öelda, et ohumärgid olid AdvanForti puhul olemas," märkis ta.

"Ajakirjandusest teame, et nende töötingimused polnud just ideaalsed ja AdvanFort suhtus dokumentatsiooni hooletult. Selle hinda maksavad nüüd nende töötajad," nentis Dutt. Ta lisas, et praegu on rahvusvaheline piraaditõrjeäri üldiselt kehvasti reguleeritud valdkond.

18. oktoobril pidasid India võimud kinni piraaditõrjega tegeleva firma AdvanFort laeva ja vahistasid selle pardal olnud 35 meest, kelle seas oli 14 Eesti kodanikku. Mehed on olnud sellest ajast peale India vanglas vahi all. Meeskonna hulgas on peale eestlaste Suurbritannia, Ukraina ja India kodanikke.