In memoriam Endel-Eduard Taniloo


Endel-Eduard Taniloo
Endel-Eduard Taniloo

28. novembril lahkus meie seast skulptor, Eesti Kunstnike Liidu auliige Endel-Eduard Taniloo. Ta sündis 1923. aasta 5. jaanuaril.

Kunstniku juurte puhul on raske öelda, kas peentisleri pojast oleks võinud saada hea algkooli õpetaja, kutse mille Endel Taniloo omandas kahekümneaastasena Tartu Õpetajate Seminarist. Ilmelt oli tal siiski suurem soodumus lahendada mahulisi vormiküsimusi. Keerulistel aastatel ei päästnud teda kahjuks ka tudengi staatus Tartu Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursustel (endine Kõrgem Kunstikool Pallas). Saksa okupatsiooniarmee lühike teenistus 1944. aastal päädis siiski vaid ligi pooleteise aastase sõjavangi staatusega kaugel Siberis. Kas need katsumusaastad olid just pika eluea kindlustajateks, kuid mõõdukad elukombed, pidev skulptoritöö ja lahke loomus aga küll.

Järgnevad õpingud Tartu Kunstiinstituudis Johannes Hirve ja Martin Saksa käe all lõppesid juba Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi paberitega, aga siiski Tartus. Tänaseni on ajastunäitustel kasutatav tema diplomitööks valminud naiskorvpalluri skulptuur. Jääb vaid oletada missugune oleks tema õpitulemus prof. Anton Starkopfi käe all, kes oli selleks ajaks igaks juhuks lahkunud Moskvasse. Endel Taniloo biograafia Eesti kunstnikuna on üsna haruldane, sest ta sündis, elas, õppis ja tegutses ainult Tartus. Tema isakodus avatud isikumuuseum Jakobi tänaval on ülevaatlikuks näiteks mahukast loomingust, mis on säilinud alates teise kursuse õppetöödest.

1950ndate Tartu kunstielus tegutses korraga kümmekond professionaalset skulptorit, konkurents oli seega üsna karm. Võib ju keegi tagantjärele vaadates öelda, et noore Taniloo loomingus oli rohkelt valitseva korra poolt tellitud monumente. Teisalt on enamus kunstnikke vabakutselisena sellisel moel enesele elatist teeninud, ka riigikorra vahetudes. Taniloo erakordselt pikas loomingus on ligi kuuekümne aasta jooksul valminud tuhatkond taiest, monumentide ja hauatähiste kõrval tohutult vabaplastikat, ja seda on palju. Kõike polegi erakogudest teada ja nii mõnigi suurteos, nagu monument Saaremaa ülestõusu kangelastele Kuressaares, on teisaldatud. Ta läks kaasa kõikvõimalike uuendustega nii laadis kui tehnikas. Sotsialistlikule realismile järgnes monumentaalne brutalism, seejärel pehmem voolitud vorm käsimodelleeringu jälgedega, kuni katsetuslike installatiivsete kompositsioonideni 1990ndatel. Materjalidest pole peaaegu midagi, mida ta ei katsetanud, enamuses küll palju graniiti, aga ka dolomiiti, šamotti, kunstkivi, pronksi, puitu, vasktaoseid jne.

Suuresti tundmatu on tema pedagoogitöö Tartu Kunstikoolis ning mõnda aega ka Tartu Ülikooli kunstiteaduskonnas. Temalt õpetust saanud tulevaste skulptorite ja kiviraidurite arv on ilmselt väga suur. Teisalt on olnud hämmastav tema isiksuslik kohanemine kogu ümbritseva kunstimaailmaga. See diplomaatiline oskus saatis teda kunstiadministratiivtöös Tartu kunstiorganisatsioonides, mis päädis ka üsna teravate konfliktidega nooremate, Tartu Ülikooli Kunstikabinetiga seotud kunstnikega 1980ndail. Neist välja tulnuna lükkas ta käima elu Tartu Kunstnike Majas selle legendaarsetel ja vähem legendaarsetel aegadel. Tähelepaneliku ja kogenud erialatundjana oli ta kuni viimase ajani hinnatud nõuandjaks mitmetes žüriides ja komisjonides ning paraku oli tal sageli õigus. Rääkimata osalemisest rahvuslike seltside ja uute organisatsioonide taasloomisel ning kodukorporatsioon Revelia tegemistes. Endel Taniloo aumärkide ja tunnustuste loetelu veniks selles loos liiga pikaks...

Taniloo loome loetelusse kuulub üle kolmekümne isikunäituse ning pidev ennastkohustav esinemine erinevatel ülevaatenäitustel. Loodetavasti kerkib peagi üles mahuka retrospektiivnäituse korraldamine ning korraliku monograafia koostamine. Tema varasema vanavara kogumiskirest on saanud ajalooliste õlilampide, triikraudade ja muude kollektsioonide osas täiendust nii Eesti Rahvamuuseumi, Tartu Linnamuuseumi ja küllap muudki kogud.

Tema boheemlik pikk lokiline blond juus ei tervita meid enam Tartu tänavail. Loomuomaselt kunstist läbiimbunud perekonnale kasvatati seitsekümmend aastat kestnud kooselust ka lastest tuntud kunstiinimesed – nendele ja kogu Eesti kunstiüldsusele kaastunne mahuka ja mitmetahulise loomingu kokkupanija lahkumise puhul.

Enriko Talvistu

Endel-Eduard Taniloo ärasaatmine toimub 07. detsembril kell 12 Tartu Peetri kirikus.

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kultuuriministeerium

Eesti Kujurite Ühendus

Korporatsioon Revelia

Tartu Kunstnike Liit