Imre Sooäär: Venemaa on hakanud Eestit aktsepteerima iseseisva Euroopa riigina
Riigikogu väliskomisjoni liikme Imre Sooääre sõnul ei alanud Eesti-Vene väliskomisjonide kohtumine erinevalt eelmistest kordadest "Eesti paturegistri" ettelugemisega, kuid ebamugavatel teemadel läks vestlus kohati ka teravamaks.
"Kohtumised olid konstruktiivsed. Väliskomisjonid pole üle kaheksa aasta kohtunud pärast Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisprotsessi läbikukkumisest 2005 aastal," rääkis Sooäär Delfile.
Sooääre sõnul oli kohtumisel märgata Venemaa suhtumise muutumist - kui varem alustas Vene pool alati kohustusliku "Eesti paturegistri" paberilt maha lugemisega ja süüdistustega, mida Eestis valesti tehakse, siis seekordsete kohtumiste toon oli konstruktiivsem ja positiivsem.
"Mitmed vene poliitikud rõhutasid korduvalt, et osapoolte demoniseerimine ei vii meid edasi. Tuleb üle saada stereotüüpidest ja müütidest ning lahendada samm sammult reaalseid probleeme kahepoolsetes suhetes. Ka mina olen selle seisukohaga päri, sest normaalsed suhted kahe naaberriigi vahel on olulised mõlemale poolele.
Sooääre sõnul võeti delegatsioon Moskvas vastu samadel protokollilistel alustel nagu teiste Euroopa riikide delegatsioonid. "Meid ei koheldud mitte kuidagi "endise liiduvabariigina". See kinnitab suhtumise muutumist ja näitab, et Venemaa aktsepteerib Eestit, kui iseseisvat Euroopa riiki," ütles Sooäär.
"Tuleb tunnustada delegatsiooni juhti Marko Mihkelsoni, kes suutis jõuliselt pareerida Venemaa asevälisministri Titovi teravaid lausungeid, samal ajal, kui tema erakonnakaaslased Tallinnas piiriläbirääkimiste protsessile kindlasti mitte kaasaaitavaid avaldusi tegid," vihjab Sooäär Helir-Valdor Seederi Eesti Ekpressis ilmunud arvamusloole.
"Eks see, et Vene eriteenistused on Eestis aktiivselt oma võrku ehitanud on osaliselt tulenenud sellest, et kahe riigi võimustruktuuride vahelised suhted on pärast pronksiööd olnud suhteliselt jäised. Infovähesus riikide vahelisel suhtlemisel kompenseeritakse alati luureinfoga," leiab Sooäär kapo aastaraamatut kommenteerides.
Samas usub riigikogu liige, et Vene eriteenistused ehitavad oma struktuure üles ka teistes riikides sama innukalt. "Selle aluseks on ka muudatused Venemaa seadusandluses, mis väga jõuliselt nõuavad oma kaasmaalaste ja kogukondade kaitsmist välisriikides. See on kindlasti üks Venemaa laiemaid strateegiaid maailmas, mistõttu Kapo aastaraamatus kirjutatu ei ole mingi üllatus," kommenteeris Sooäär, kelle sõnul on sellised arengud Eesti jaoks siiski murettekitavad.
"Arvan siiski, et heanaaberlikest suhetest Venemaaga on rohkem võita, kui kaotada. Läti ja Leedu tooted on Moskvas poelettidel, aga Eesti omi ei näinud üldse. Oleks lühinägelik mitte arvestada Venemaa järjest kasvava ostujõuga ja seda ignoreerida. Vene duuma saadikud küsisid meiega kohtumisel, miks ei ole nende poelettidel Eesti juustu, mida nad hea meelega ostaksid," lisas Sooäär.
