Ilvesest saab EP väliskomitee aseesimees?
Rääkides europarlamendi võimalustest mõjustada EL-i välispoliitilisi otsuseid, ütles Ilves pressiesindaja vahendusel BNS-ile, et põhiotsustes on lõppkokkuvõttes ikka nii nagu parlamentides kombeks, olgu ta Eestis või Strasbourg’is.
“Otsuseid teeb täitesaatev kogu, parlament saab neid kontrollida ja vajadusel tagasi lükata,” tõdes ta, lisades, et see ongi Charles Montesquieu’ võimude lahusus.
Ta meenutas, et komitee ametlik nimi on välisasjade, inimõiguste ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika komitee, järelikult kuuluvad komitee pädevusse kõik need küsimused.
Ilves nentis, et kõige olulisem valdkond viimase aasta jooksul on olnud europarlamendi seisukoha kujundamine Euroopa Liidu laienemise ettevalmistamiseks.
“Ilma Euroopa Parlamendi positiivse otsuseta ei saa EL uusi liikmeid vastu võtta,” tõdes ta. “Siit lähtudes võib olla kindel, et Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia ja Türgi küsimused on üliolulised.”
Ilves nentis, et Venemaa pole EL-i põhihuvi. Ta lisas, et Euroopa vaatevinklist on tunduvalt olulisemad asjad EL-i edasine laienemine, võitlus terrorismiga, transatlantilised suhted ehk suhted EL-i ja Ameerika Ühendriikide vahel, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamine ning suhted EL-i uute naabritega.
“Need teemad, ja mitte tingimata selles järjekorras, väärivad palju rohkem tähelepanu kui niinimetatud Vene küsimus,” lisas Ilves. “Aga vajadusel tuleb tegelda ka sellega.”
Samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas europarlamenti pääsenud Marianne Mikko asub fraktsiooni teisipäevase otsuse kohaselt tööle europarlamendi hariduse- ja kultuurikomitees ning Andres Tarand tööstus-, teadusuuringute ja energeetikakomitees.
Toomas Savi asub tööle arengukomitees, Siiri Oviir tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis ning Tunne Kelam välisasjade komisjonis, kirjutas Eesti Päevalehe võrguväljaanne.
