Kas suhtlemise naaberriigiga on teinud raskemaks see, et umbes neljandik Eesti elanikkonnast on vene päritolu ja muutub nüüd avalikult majandulikuks alamklassiks, küsis Der Bundi ajakirjanik Rudolf Burger Ilveselt.

“Nad olid Herrenvolk (e.k härrasrahvas - ajakirjanik märgib, et Ilves ütles selle sõna saksa keeles, kuigi intervjuu tehti inglise keeles) 50 aasta jooksul ja olid sõna igasuguses ajaloolises tähenduses privilegeeritud. Nüüd, kui neil enam privileege pole, peavad mõned inimesed seda kaotuseks,” vastas Ilves.

Šveitsi ajakirjanik küsis Ilveselt edasi, kuidas on juhtunud, et vene keel ei ole Eestis ametlik keel.

“Aga miks peaks? Toome näiteks: me okupeerime teie maa ja pärast 50 aastat ütleme, et te peate eesti keele ametlikuks keeleks tegema. Okupatsioonivõim hõivab maa, küüditab sadu tuhandeid inimesi Siberisse ja saadab oma inimesed sellele maale. Ja nüüd, kui me oleme jälle sõltumatud, peaks okupatsioonivõimu keel teiseks riigikeeleks saama? Ärge esitage mulle naeruväärseid küsimusi!” vastas president.

Ilves ütles, et ei mõista Šveitsi ajakirjaniku huvi vene küsimuste vastu. Venemaa on Ilvese sõnul suhteliselt ebaoluline osa Eesti elust, Eesti kaubavahetus Venemaaga moodustab vaid kaheksa protsenti kogu kaubandusest ja kaubavahetus Euroopa Liiduga 75 protsenti. “Meie poliitilised küsimused on seotud Euroopa Liiduga,” ütles Ilves.