“Meil tuleb kõige lähemas tulevikus, sisuliselt juba täna leida vastus kõige põletavamale küsimusele: kuidas sisendame kindlustunnet neisse, kes on jäänud majanduskriisi tõttu tööta ja stabiilse sissetulekuta?” kõneles Ilves.

Riigipea meenutas, et mustemate prognooside järgi võib töötute arv praegusega võrreldes kahekordistuda, ehk Eestist võib saada riik, kus tööpuudus on 15 ja 20 protsendi vahel.

President Ilvese sõnul tuleb meil õppida Soome ja Rootsi läinud sajandi viimase kümnendi rängast tagasilöögist. “Tulid ju nemad kriisist välja tugevate ja haritumatena. Nemad ei jätnud oma töötuid hätta ja otsima omapäi lahendusi. Nende ühiskonna sotsiaalne võrgustik oli piisavalt tugev, et raskele ajale vastu pidada,” selgitas president.

Riigipea hinnangul läks Eesti ülemaailmsesse kriisiaega nüüd mitte väeti ja vaesena, vaid juba üsna suure tugevusvaruga, kus meie edasiliikumise sammasteks saavad olla suurenenud heaolu, kasvanud enesekindlus ja ennekõike tunne, et me ise otsustame.

“Lisaks saame just praegu selgeks, kus on Eesti ühiskonna sotsiaalse võrgustiku nõrgad kohad, ja kus augud. Nende lappimisele ja uue, tugevama võrgu loomisele peavad olema edaspidi suunatud meie avaliku võimu, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna ühised pingutused,” ütles president Ilves.

“Tegelikult vajab Eesti just praegu ühiskondlikku lepet. Ei, mitte mingit formaalset dokumenti, millele peaksid pidulikus õhkkonnas kuldse sulepeaga alla kirjutama kümned organisatsioonid, valitsus, ametiühingud ja ettevõtjad,” sõnas riigipea. “Pigem vajame ühist arusaama ühiselu põhiväärtuste osas. Inimarengu aruande eestvedaja, Eesti koostöö kogu nõukogu pakkus mõne aja eest välja oma ideed ja kutsus ühiskonda nende üle mõtteid vahetama. Ootan samasugust initsiatiivi ka parlamendi koalitsioonilt ja opositsioonilt, ettevõtjatelt ja ametiühingutelt.”