Ilves sai Läti riigipeaga kokku

 (19)
Toomas Hendrik Ilves
AP/Scanpix

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Läti presidendi Valdis Zatlersiga. Presidendid puhusid juttu kahe riigi ühistest huvidest kaubanduses, Schengeni viisaruumis, rongi- ja maanteeliikluses, energiamajanduses ja suhetes Venemaaga.

“Läti on Eestile hea naaber ja Eesti tahab olla sama hea partner Lätile,” kinnitas president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Riias.

President Ilves meenutas, et Läti kuulub jätkuvalt Eesti viie olulisima kaubanduspartneri hulka, olles tähtis eksporditurg nii meie toodetele kui ka teenustele, alates suvest 2006 on Eesti välisinvesteeringute poolest Lätis investor number 1 — Lätis on registreeritud 1375 Eesti kapitali osalusega firmat.

“Ent siia kõrvale tuleb kindlasti tõsta meie ühine eesmärk ehitada dünaamiline, demokraatlik ja hooliv ühiskond ning sarnane arusaamine välispoliitilistest küsimustest, sealhulgas vajadusest tugevdada kahte meile üliolulist organisatsiooni: Euroopa Liitu ja NATO-t,” ütles Eesti riigipea.

Presidendid Ilves ja Zatlers rääkisid pikemalt Schengeni viisa- ja õigusruumi laienemisest tänavu 21. detsembril, mil sellega ühinevad ka Eesti ja Läti.

“See on võimalus ja väljakutse, mis — kui me seda ise oskame kasutada — aitab piiriäärseid elanikke, elavdab turismi ja ettevõtlust,” sõnas president Ilves.

Riigipead toetasid piiriäärsete omavalitsusjuhtide ettepanekut algatada kahe riigi regionaalministrite juhtimisel Eesti-Läti piiriülese koostöö komisjoni tegevus, mis aitaks koondada kõikide valdkondade probleemid ja selgitada välja vajadused. Nii näiteks tuleks Eesti ja Läti maanteeametitel kooskõlastada, millised avatavad piiriteed on kohalike elanikele, aga ka turistide ja ettevõtjatele kõige olulisemad ning need mõlemalt poolt korda teha. Lahendama peab ka politsei koostöö mõned probleemid ning kiirabiteenuse piiriülese liikumise.

Eesti ja Läti presidendid kõnelesid ka kaasaegse rongiliikluse vajalikkusest.

Riigipead Ilves ja Zatlers peatusid ka energia-teemal, keskendudes tarnete turvalisusele ja alternatiivide leidmisele senistele energiakandjatele, rääkides Ignalina tuumajaama tähtsusest Balti riikidele ja Poolale. Ent riigipead rõhutasid, et seejuures ei tohi tähelepanu alt välja jätta elektrienergia tootmise asendusvõimalusi.

Rääkides Venemaast, kui mõlema riigi suurimast naabrist, nentis president Ilves, et Euroopa Liit peab olema suhetes Venemaaga senisest otsustavam ja jõulisem ning pidama kõikidel teemadel Moskvaga otsest ja avameelset dialoogi.

“Eesti soovib, et Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumisel Mafras 26. oktoobril tõstatataks ka Euroliidu-Vene piiriületusjärjekordade probleem, sest see on tõsine mure mitte ainult Eestile, kus paari päeva eest oli Narvas Vene tolli aeglase tegevuse tõttu ligi 70-tunnine veoautode järjekord, vaid ka Soomele ja Lätile,” ütles president Ilves.

Euroopa naabruspoliitikast kõneldes ütles Eesti riigipea, et Eesti soovib siin näha võimalikult paindlikku ja individuaalset lähenemist erinevatele riikidele.

“Me peame eriti olulisteks tihedamat majandus- ja kaubanduskoostööd, viisalihtsustust, külmutatud konfliktidega tegelemist ja tihedamat energiaalast koostööd,” loetles president Ilves.

Eesti riigipea viibib täna ja homme Riias seoses osalemisega esinduslikul rahvusvahelisel kaitsepoliitika konverentsil “Euroopa ristteedel: Riiast Bukarestini”. Homme esineb president Ilves Euroopa Liidu ja NATO naabruspoliitikat käsitleval diskussioonil.

Eestisse tagasi jõuab president Ilves homme õhtul.