President Ilvese hinnangul saab tähtis töö keele säilimise ja arendamise nimel vilja kanda ainult siis, kui tegu pole ainult kitsa filoloogilise ning garneeringuks etnograafilise harrastusega, vaid ühiskonda läbiva poliitilise teemaga, teatas presidendi kantselei.

“Kolm suuremat soome-ugri rahvast teavad seda omal nahal. On ju Euroopa Liidus, selles riikideüleses ühenduses, kuhu Eesti, Soome ja Ungari kuuluvad, keeleline paljusus, keelte kaitse ning nende kasutusvõimaluste kindlustamine absoluutselt kõigil ametlikel tasanditel olnud ja on ka tulevikus just poliitiline teema, mille käsitlemist kõik rahvad valvsalt jälgivad,” rääkis Ilves. “Eesti, soome ja ungari keelele on Euroopa Liidu vihmavari pakkunud uusi garantiisid, mida neil iial varem oma ajaloos pole olnud. Ühelgi muul kontinendil keeleküllust samal viisil ei vaadelda, tagatisi ei pakuta.”

“Ungarlased, soomlased ja eestlased on valinud nn euroopalikud väärtused, mis avalduvad tänapäeval liberaalse demokraatia kasutamises oma ühiskonna korrashoiuks,” jätkas Eesti presdient. “Küsigem: kas see valik on ilmtingimata eeldanud iseseisva riikluse olemasolu? Ei ole. Kui need ühiskonnad otsustasid olla eurooplased, polnud neil oma riike ja ka Euroopa oli praegusega võrreldes väga teistsugune.”

“Siin, Handi-Mansimaal, mis jääb mõlemale poole Euroopa geograafilist idapiiri, tundub ehk pisut imelik rääkida Euroopast, Euroopa Liidust ja euroopalikest väärtustest. Kuid siiski vabadus ja demokraatia on universaalsed väärtused, mis ei tunne riigipiire,” nentis president Ilves.

“Euroopa arusaam paljususest kui väärtusest ulatub ja peabki ulatuma kõikjale. Iga üksikisik, rahvusrühm ja kultuur on osa globaalsest tasakaalust, ökosüsteemi tasakaalust, kui soovite. Kui mõni, olgu kuitahes väike, süsteemist välja võtta, kaotada või kustutada, ei või iial teada, millise katastroofi see kuskil mujal kaasa toob,” sõnas Ilves. “Just seepärast kuulubki rahvaste ja kultuuride ökosüsteemi kaitse inimkonna kesksete kohustuste hulka ning just seepärast Euroopa Liit selle teemaga ka tegeleb.”

“Euroopa Liidus on globaalse tasakaalu tarvilikkust ülihästi mõistetud. Kui kuskil, siis just seal on soomeugri küsimus saanud võimsa rahvusvahelise väljundi. Soomeugri küsimus on saanud lahutamatuks punktiks Euroopa Liidu ja Venemaa partnerluskõneluste päevakorras. Hiljuti eraldas Euroopa parlament 2,5 miljonit eurot põlisrahvaste toetuseks Venemaal,” mainis president oma kõnes.

“Euroopa Liit ja selle liikmed on olnud see mootor, mis on tõuganud vähemuste õiguste kaitse harmoneerimist Euroopas. Ja nüüd võib küsida, kas soomeugri teema saaks olla Euroopa poliitika päevakorrapunkt, kui selles liidus poleks Ungarit, Soomet ja Eestit. Vaevalt küll. Ja siin on ka vastus küsimusele, miks euroopalikest väärtustest on kasu ka ida pool Uuraleid,” ütles Ilves.

Kõne täistekst on leitav siit.