Riigipea pidas oluliseks, et iga omavalitsus, iga endast lugupidav ettevõte, iga riigiasutus Eestis tunneks muret ka selle üle, kuidas saaksid seal võimalikult hõlpsalt liikuda ratastoolides inimesed.

"Te teate ise kõige paremini, et paljudes kohtades on märgata liikumispuudega inimestest mööda- ja ülevaatamist," ütles Ilves. "Selles on otsekui sovetiaja suhtumist, mille kohaselt need, kelle liikumine on takistatud, peaksidki end vaid oma korterisse või majja sulgema."

Ta kinnitas, et niisugune suhtumine rikub meie põhiseadust, mille paragrahv 28 ütleb otsesõnu: puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuse erilise hoole all.

"Kaasaegse, euroopaliku ühiskonna tugevust, hoolivust ja samas ka suurust näitab see, kuidas me suhtume liikumispuudega inimestesse. Kuivõrd me suudame teile tagada liikumisvabaduse, mis omakorda avardab teie suhtlemisvabadust," rääkis riigipea.

Ilves julgustas liikumispuudega inimesi kasutama oma kodanikuõigusi, et nendega arvestataks täpselt nii nagu ühiskonna teiste liikmetega. "Tõepoolest, kasutage seda, et riigiasutused, et omavalitsused, et eraettevõtted, kes ei arvesta teiega, hakkaksid seda tegema ja see on minu palve ja üleskutse teile edaspidiseks," ütles riigipea.

President meenutas Tauno Viljatit, kes noore mehena kaotas liikumisvõime tööõnnetuse järel, ent suutis ületada masenduse ja lootusetuse tunde,
õppis ratastooliga mööda treppi isegi viiendale korrusele ronima ning ütles hiljem, et usku on tarvis ja trenni on vaja teha; kui usk on olemas ja teed trenni, siis ikka midagi tuleb. "Sellist usku ja tahtejõudu soovingi teile kõigile," ütles riigipea.