Ilves palub oma palgatõusu edasi lükata

President Toomas Hendrik Ilves palub edasi lükata palgatõusu, mida valitsus talle määrata tahab.

Nimelt saatis valitsus riigikokku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise eelnõu, kuhu kirjutas ka presidendi palgatõusu. Praegu on presidendi ja enamiku teiste kõrgemate riigijuhtide palgad külmutatud sinna, kuhu nad kriisi ajal kärbiti. Erandiks on riigikogu liikmed, kelle palk tõuseb ka järgmisel aastal.

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele üleminek tooks presidendile kaasa 150 eurose palgatõusu aasta algusest, lisaks tõuseks tema palk umbes 144 euro võrra järgmise aasta aprillis, kui palkasid indekseeritakse. Et jääda solidaarseks teiste kõrgemate riigijuhtidega, palub Ilves presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildami sõnul enda palgatõus edasi lükata.

"Riigipea saadab oma kirjaliku arvamuse parlamendile, kes hakkab valitsuse esitatud seaduseelnõu arutama," lisas Sildam.

Valitsus tahtis ka eelmisel aastal Ilvese palka tõsta ja kuulutas selle ka kõva häälega välja, mille järel Ilves pidi ise teatama, et ta ei taha mingit palgatõusu ja on solidaarne ülejäänutega, kelle palgad on külmutatud.

Nimelt ei lubanud riigikohtu lahend riigikogu liikmete palkasid kärpida ja riigikogu liikmed läksid üle uuele palgakorraldusele, mis seob riigijuhtide palgad lahti riigi keskmisest, aga ka tõstab neid lühemas perspektiivis. Valitsus leidis siis, et riigikogu esimehe palk ei tohiks olla presidendi omast kõrgem ja tahtis presidendi palka tõsta. Ilves polnud sellega nõus.     

Pikemas perspektiivis tähendab keskmisest palgast lahtisidumine seaduse toetajate sõnul seda, et riigijuhtide palgad kasvavad aeglasemalt kui nad keskmise palgaga seotult kasvaksid.

Riigipea kuupalk on praegu 5050 eurot, millele lisandub seadusega ettenähtud esindustasu 20 protsenti kuupalgast. Palk on külmutatud tasemel, kuhu see kriisi ajal kärbiti.