Ilves: lahmimisega ei ole Brüsselis midagi teha
“See kõik eeldab koostöö tahet ja oskust. Eesti poliitikale omase lahmimise, lihtsustamise või siltide kleepimisega ei ole Brüsselis ja Strasbourgis midagi peale hakata,” ütles president Ilves pressiesindaja teatel.
Tema sõnul mõjutab seekordset valimistulemust kindlasti ka Eesti sisepoliitikas, majanduses ja poliitilises kultuuris kujunenud olukord.
„Ma meenutan, te Euroopa Parlamendis ei arutata Eesti sisepoliitilisi küsimusi ja meid kui valijaid peavad huvitama, millised on erakondade ideed Euroopa probleemides,“ ütles riigipea, kes nimetas kurvastavaks, et Eestis puudub Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal debatt näiteks finantsperspektiivi ja Eesti eelistuste üle, samuti teenuste vabast liikumisest, mille liberaliseerimine on Eestile väga oluline.
„Neid teemasid ei ole ma kahjuks debattides märganud,“ sõnas president Ilves. Ta kutsus kõiki hääleõiguslikke Euroopa Liidu kodanikke valimistel osalema.
“See on kodaniku üks väheseid võimalusi osaleda suures poliitikas, vähemalt Eestis on see siiani ja kahjuks nii. Valimata jätmine jätab Su ilma võimalusest kritiseerida teiste valikuid,” lisas riigipea.
Kommenteerides e-valimiste legitiimsuse ja “valimistelkide” ümber puhkenud poleemikat, ütles president Ilves, et demokraatlikes riikides valitseb tava muuta valimisprotseduur võimalikult lihtsaks, säilitades seejuures valimiste suhtes kehtestatud nõuete range järgimise.
Väljastpoolt valimisjaoskonda posti teel hääletamine on paljudes riikides massilisest kasutusel, salajasuse osas on see võrdväärne Interneti teel hääletamisega. Nii Eestis kui mujal on leitud, et hääletamise salajasuse põhimõte on mõeldud selleks, et kindlustada valiku vabadus. Eesti riigikohus on selgelt öelnud, et Interneti teel hääletamisel on valiku vabadus tagatud sellega, et e-häält saab asendada ning hääletamisvabaduse rikkumine, hääle ostmine, võõra ID kaardi kasutamine jmt on kriminaalkuriteod. Nõnda on interneti teel hääletamine põhiseadusega kooskõlas.
“Kui mõni poliitiline jõud soovib pöörduda tagasi paberi ja pliiatsiga üksnes valimispäeval hääletamise juurde, siis tähendab see valimiste üldisuse põhimõtte vastast käitumist. Soovi, et osa inimesi ei pääseks oma valikut tegema, ei kanna demokraatlik mõtteviis,” ütles riigipea.
