Ilves läheb Brüsselisse Kreekale raha viima
Homme toimub Brüsselis euroala riikide tippkohtumine, kus Eestit esindab erandkorras president Toomas Hendrik Ilves, sest peaminister Andrus Ansip on pikalt varem kokkulepitud visiidil USAs.
Brüsselis on kavas arutada Kreeka kriisi lahendamist, mis rahvusvahelise ajakirjanduse teadetel võib tähendada nii Kreekale raha juurde andmist kui ka Kreekale raha laenanud pankade maksma panemist.
Täna arutas seda riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon, kus valitsuse seisukohti käis esindamas hoopis rahandusminister Jürgen Ligi. Miks tema, kas Ilves ise pole asjadega piisavalt kursis?
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas lükkas selle väite tagasi, teatades, et peeti otstarbekamaks, kui valitsuse seisukohti kaitseb teema eest vastutav minister. Ilves saab aga Rõivase sõnul põhjalikult briifitud.
Rõivase sõnul pole kindel, et homme otsustatakse anda Kreekale rahalist abi ja samuti pole täielikult kindel, et Eesti abipaketis osalema peab. "Väga suure tõenäosusega meie osalust eeldatakse," lisas Rõivas siiski.
"Põhimõtteline valmisolek Eesti poolt Kreekat aidata on olemas ja mõistagi on meie eelduseks, et mistahes abilaenu andmisel täidetakse kokkulepitud tingimusi, mille tähtsaim osa on struktuursed reformid Kreekas ja eelarvekärped," lisas Rõivas.
Kui suur siis Eesti osalus oleks? Summadest on vara rääkida, ent Eesti osalus sõltub ikka meie majanduse mahust. Kui Kreekat aidatakse European Financial Stability Facility ehk EFSFi kaudu, siis Eesti osalus selles on 0,28 protsenti. See osakaal ei pruugi tunduda suur, ent kui saab teoks abipakett suuruses 100-110 miljardit eurot, nagu spekuleerib BBC, siis räägime me umbes 300 miljonist eurost.
Kas Kreeka ikka maksab meile meie raha tagasi või ähvardab meid suur rahaline kaotus? Rõivas lohutas, et Euroopa riikide abi Kreekale tähendab sooduslaene, ehk valitsused saavad oma raha kätte kõigepealt ja pangad, investeerimisfondid ja ülejäänud saavad peale valitsusi.
Kas Rõivas oleks aga vastu võtma kihlveo, kus ta kaitseb seisukohta, et Kreeka ei pankrotistu hiljemalt aasta 2015. lõpuks? Rõivas keeldus sellest, lausudes, et ei tegele kihlvedudega. Ta lausus, et oleks valmis kihla vedama vaid nende asjade peale, mis puudutavad Eesti riigi tegemisi.
