Riigipea sõnul tuleb Eestil arvestada traditsiooniliste ohtude kõrval ka uute julgeoleku riskidega, sealhulgas küberohtudega.

„Meie teadmised, oskused, valmisolek ja eelkõige pühendumine sellele teemale tõestavad, et saame arvatust palju rohkem panustada nii NATO kui ka Euroopa Liidu ühtsesse kaitsesse," ütles Ilves, meenutades NATO küberkaitsekeskust Tallinnas kui ühte maailma uute julgeolekuohtudega tegelevatest kompetentsikeskustest ning Euroopa Liidu Infotehnoloogia Agentuuri tulekut Eestisse, mis suurendab veelgi meie vastutust sel alal.

„Nii kaitsebki Eesti Lääne demokraatlike väärtusi nende eest, kes neid väärtusi ei jaga. Me kaitseme samu väärtusi, nagu meie esiisad ja –emad enam kui 90 aastat tagasi Vabadussõjas,“ sõnas riigipea, lisades: „Kübermaailm areneb tohutu kiirusega, tänane eelis võib olla juba homme täiendav risk.“

„Eesti ees avatud võimaluste hulgas näen ma esmajoones praegusest palju tihedamat küberjulgeoleku alast koostööd kõigi teiste infotehnoloogia eesliinil seisvate riikidega, näiteks Soome, Rootsi ja Iirimaaga," rääkis Ilves.

„Just nende Euroopa Liidu riikide ja neile lisanduva NATO partneri Norraga teeb Eesti juba täna Põhjala Lahingugrupi raames ülitihedat koostööd. Peame küsima, et kui meie koostöö nn kineetilise sõjavõimekuse valdkonnas on väga hea, siis miks mitte leida julgeoleku valdkonnas ühisosa ka aladel, kus meie saavutused on palju silmapaistvamad. Ehk kas ei võiks Nokia, Ericssoni ja Skype’i riigid asuda koos arendama ka ühist küberkaitsevõimet?“

President Ilvese sõnul ei mõtle ta muidugi, et nüüd tähendab Eesti iseseisvuse kaitsmine eelkõige küberkaitsevõimet: „Vastupidi, traditsioonilised ülesanded meie järjest kaasaegsemaks muutuvale kaitseväele jäävad alles. Kuid lisaks n-ö vanadele riigikaitselistele väljakutsetele on lisandunud uued ohud, ka võimalikud küberrünnakud ja neile koos liitlastega vastu astumine.“