„Küberrünnakud riigivõimu asutuste, erasektori ja meedia vastu, mida oleme näinud mitme riigi, ka Eesti puhul, on tõsine julgeolekuoht, mitte pelgalt kuritegu,“ rõhutas president Ilves, tänades liitlasi toetuse eest Tallinnasse loodava NATO küberkaitse keskuse rajamisel, teatas presidendi kantselei.

„Mul on hea meel, et NATO vaatleb seda teemat kaitsepoliitilise, mitte ainult tehnilise küsimusena.“

Kõneledes NATO missioonist Afganistanis, ütles Eesti riigipea, et alliansi eduvõimalused oma tähtsaimal sõjalisel operatsioonil on seda suuremad, mida rohkem panustatakse koos julgeolekuolukorra tagamisega ka selle kaosest ja vägivallast räsitud maa tsiviilprojektidesse.

President Ilves peatus ka Kosovo tulevikul, öeldes, et ükski riik ei tohi enda isekatest huvidest lähtudes takistada või blokeerida selle Euroopale olulise probleemi rahumeelset lahendust.

„Ja ainuke pretsedent, mille Kosovo tunnustamine loob, on see, et genotsiid ja etniline puhastus viib kaotuseni,“ toonitas Eesti riigipea.

President Ilves rääkis ka NATO laienemisest, korrates üle Eesti toetuse anda alliansi Bukaresti tippkohtumisel tänavu aprillis liitumiskutse Horvaatiale, Albaaniale ja Makedooniale.

President Ilves käsitles ka Balti riikide õhuturbe teemat. Ta meenutas, et Eesti, Läti ja Leedu on esitamas oma liitlastele tulevikustsenaariumi, mis tagaks selles regioonis õhuturbe ka kaugemas tulevikus.

„Praegu on veel vara öelda, kas see tähendab näiteks Baltimaade ühist õhuväeüksust või teistsuguseid võimalusi,“ sõnas Eesti riigipea.

Nõupidamisel Põhjas-Atlandi Nõukogus käsitleti ka energiajulgeoleku küsimust. „Kahjuks me näeme täna riike, kes soovivad energiat relvana kasutada,“ sõnas president Ilves. „See on NATO riikidele tõsiseks probleemiks ja suureks väljakutseks. Bukaresti tippkohtumiseks valmib NATO energiajulgeolekukontseptsioon, mis on väga vajalik ja mille väljatöötamisel on osalenud ka Eesti.“