Ilves: küberrünnak on võrreldav tavarelvade löögiga
Ilvese kinnitusel on nüüdseks kübermaailmas juba aset leidnud tegelikke või ärahoitud agressioonijuhtumeid rahvusriikide vastu. "Kui need oleksid toimunud kineetiliste relvadega, oleks NATO seisnud silmitsi vähemalt artikkel 4 või artikkel 5 stsenaariumiga," rääkis president täna Tallinnas NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse korraldatud konverentsi avakõnes.
Paraku puudub meil Ilvese sõnul mõõdupuu, kuidas määratleda agressiooni küberruumis või kuidas see küberruumi jaoks ümber mõtestada: me ei suuda siduda seda selgelt ühegi poliitilise jõuga; meil puudub tegevusplaan, mida rakendada juhul, kui teame, kes agressiooni toime pani; me ei ole tegelenud asümmeetria võimalusega ehk küsimusega, mida teha siis, kui sõjalise akti paneb toime üksnes väike häkkerite rühm.
Arvutite ja interneti levikust rääkides märkis president Ilves, et kuna oluline infrastruktuur: elektrivõrk ning transpordi- ja mobiilsidevõrgud on nii läbipõimunud ja internetiga seotud, on iga avatud ühiskond haavatav.
"Kuivõrd meie kriitilise tähtsusega infrastruktuur on ka riikideülene – vajame selle kaitsmisel samuti riikideülest lähenemisviisi. Me peame muutma oma riigiülese arvutitest sõltuva kriitilise infrastruktuuri vastupidavaks, s.t kui mitte läbitungimatuks, siis vähemalt kaitsma seda maksimaalselt rünnakuohtude eest," rõhutas Ilves.
Tallinnas reedeni toimuv kolmas küberkonverents toob kokku üle 300 arvutiturbespetsialisti 39 riigist. Avaliku ja erasektori eksperdid ning teadlased arutavad küberjulgeoleku küsimusi kolmes paralleelses teemavaldkonnas, milleks on strateegia, õigus ja tehnoloogia. Peaesinejate hulgas on tunnustatud krüptograaf Bruce Schneier ja USA presidendi endine küberjulgeolekunõunik Melissa Hathaway.
