"Ukrainas ei ole kodusõda. Seal toimub Venemaa toetatud ja õhutatud separatistide rünnak Ukraina riigi vastu, Ukraina ühtsuse vastu,“ sõnas Ilves. „Selle üheks ilmseks kinnituseks, lisaks Krimmi annekteerimisele, on Venemaalt üle piiri Ukrainasse tunginud relvastatud terroristid, keda Vene võimud pole peatanud.“

Nii on Venemaa muutnud end konflikti üheks osaliseks, tõdeti Varssavi kohtumisel.

„Ent meie positsioon on selge: Krimmi annekteerimine oli ebaseaduslik ja rikkus rahvusvahelist õigust; Vene võimude korraldatud agressioon muutis kogu julgeolekuarhitektuuri, millele toetus Euroopa alates Helsingi lõppaktist 1975; Vene parlamendi otsus kasutada armeed naaberriikide vastu nn kaasmaalaste kaitseks on absoluutselt lubamatu,“ loetles president Ilves.

Ukraina vastvalitud presidendi Petro Porošenko kõige keerulisemaks ülesandeks on kaitsta kindlalt Ukraina terviklikkust ning samas saavutada Ukraina-sisene leppimine ja riigi institutsioonide toimimine, president Porošenko tugevuseks on temaga seotud lootus, ütles Eesti riigipea.

„Eesti on valmis koos Ukraina kõigi sõpradega toetama Kiievis algatatud reforme demokraatia, õigusriigi, turumajanduse, läbipaistvuse ja avatuse süvendamiseks, mis on möödapääsmatud eduka ja euroopaliku Ukraina kujunemisel,“ rõhutas ta.

Varssavi kohtumise teemadeks olid lisaks Venemaa vägivaldsele tegevusele Euroopas piiride muutmisel ja sellest alguse saanud Ukraina kriisile samuti energiajulgeolek ning valmistumine sügiseseks NATO tippkohtumiseks Wales’is.

Eesti riigipea tänas eraldi president Obamat tänase avalduse eest meie regiooni julgeoleku tugevdamise osas. Ilves tunnustas kõiki teisi liitlasi, kes on panustanud meie piirkonna julgeolekusse: „See on osa NATO vastusest Venemaa tegevusele muuta Euroopa julgeolekupilti, osa alliansi usutava kohaloleku nähtavusest Kesk- ja Ida-Euroopas.“

Varssavi kohtumisel osalesid koos Poola ja USA presidentidega Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakkia, Horvaatia, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari riigipead.