“Eeldan, et ühinemisel EL-iga Venemaa jõhker poliitika kaob,” märkis Ilves Eesti Päevalehele. “Eeldan Venemaa leebumist. Talle on siis oluline arendada häid suhteid Eestiga.”

Topelttollid muutuvad Ilvese veendumuse kohaselt õige pea eeskätt Venemaa probleemiks, kes ei saa enam euroliidu ühe osaga mängida. Juba praegu on EL Venemaa suurim kaubanduspartner, mistõttu ei hakka Venemaa oma kaubandussuhetega riskima.

Ka piirilepingu puudumine muutub Ilvese väitel pärast 2004. aasta 1. maid pigem Venemaa mureks, sest Eesti piirist saab siis EL-i piir. Peale Eesti-Vene suhete paranevad EL-i laienemise järel ka Venemaa suhted Leedu ja Lätiga, sest surveavaldused pole enam idanaabri huvides, ennustas ta.

“Viimased 12 aastat on Venemaa poliitiline ja majanduslik surve Balti riikide, eriti Läti suunas olnud pidev,” sõnas Ilves. “EL-i liikmena on meil võimalus loobuda kaitsepositsioonist ja rünnakute tõrjumisest.”

Näiteks Põhjamaade koostöö raames tuleb Venemaal arvestada nii Eesti, Läti kui ka Poola seisukohtadega, et mitte jääda ilma euroliidu programmide rahast.

Ilvese kinnitusel loobub Venemaa paratamatult ka oma senisest jahedast ja ignoreerivast hoiakust Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia suhtes. Juba aastaid teevad Vene tipp-poliitikud meelsasti visiite Euroopa pealinnadesse ja Soome, kuid ei käi Ida-Euroopa riikides.

EL-i laienemine aitab kaotada ka Lääne-Euroopa sagedast sinisilmset Venemaa-poliitikat. “Seitsmel Ida-Euroopa riigil on Nõukogude Liiduga pikaajalised kogemused, head teadmised Venemaast ja hea vene keele oskus,” ütles Ilves. “Soome pole siis enam “vene ekspert”, kelle poole pöörduda.” Praegu kipub ekspertriigi rolli üle võtma Poola, kuigi see võimalus oleks ka Eestil oma teadmiste ja sidemete juures, lisas ta.

Mõõdukate ühe juhtpoliitiku kinnitusel on senises euroväitluses kasutatud nn Vene kaarti ühesuunaliselt ja hirmutades. “Ei saa alahinnata Siim Kallase, Endel Lippmaa ja Jüri Luige argumente Vene ohust. Ent oluline on rääkida ka headest külgedest,” sõnas ta.