Ilves: Eesti jaoks on jätkuvalt oluline NATO sõjaliselt usutav heidutushoiak
President Ilves ja professor Galeotti rääkisid ka rahvusvahelisest kuritegevusest, korruptsioonist ja selle mõjust poliitilisele eliidile, kübekuritegevusest, infosõjast ning riikide julgeolekut ja turvatunnet murendavast õõnestustegevusest. Arutati, kuidas lääneriigid peavad otsima lahendusi erinevates vormides avalduvale nn Vene hübriidohule, teatas presidendi kantselei pressitalitus.
Küsimusele Venemaa presidendi ÜRO kõnest vastas Eesti riigipea, et Putini sõnavõtt algas küll viitega ÜRO loomisele, kuid läks mööda kõikidest Venemaa poolt rikutud rahvusvahelise õiguse normidest. President Ilves rõhutas: “Demokraatlike maade üksmeel sanktsioonide rakendamisel pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukraina sündmusi on olnud tõhus.”
President Ilves rääkis ka Atlandi-ülestest suhetest ning vastas NATO Venemaa-suunalist heidutuspoliitikat puudutavatele küsimustele.
“Tähtis on NATO kollektiivkaitse tõhustamine alliansi idatiival. Eesti jaoks on jätkuvalt oluline NATO sõjaliselt usutav heidutushoiak, kaitsevõimekuste planeerimine, liitlaste püsiv kohalolek ja nende regulaarsed õppused,” ütles Eesti riigipea.
Ta nimetas tärkavaks julgeolekuohuks äärmuslike poliitiliste jõudude teket Euroopas, kusjuures eriti murettekitavad on neid toetavad rahastuse allikad.
“Parem- ja vasakäärmuslikud poliitilised jõud on üha enam mõjutamas riikidevahelisi, sealhulgas Atlandi-üleseid suhteid. Juba praegu näeme, kuidas seatakse kahtluse alla liberaalse demokraatia põhimõtted, mis tähendab ka võõraviha seoses pagulastega ja NATO-vastasust," lisas president Ilves.
New Yorgi Ülikooli rahvusvaheliste suhete professionaalsete uuringute keskuse osakond käivitas tänavu uurimiskeskuse, et uurida esilkerkivaid nn hübriidohtusid. Selle algatuse avaürituseks oligi New Yorgis toimunud president Ilvese diskussioon rahvusvahelisele kuritegevusele, ebatraditsionaalsetele konfliktidele ja Venemaale keskenduva julgeolekueksperdi Mark Galeottiga.
