„Eesti ja Leedu kuuluvad mõlemad Euroopa Liidu vastutustundlike ja ühiseid reegleid järgivate maade hulka. See aitas meil riikidena ületada majanduskriis. Eesti on kindel, et just see vastutustundlikkus tagab ka Leedu ühinemise euroalaga. Oleme siin teie tugev toetaja ja kui soovite, ka nõuandja,“ ütles Eesti riigipea, kes täna pärastlõunal kohtus Leedu presidendi Dalia Grybauskaitéga.

Ta meenutas Leedu naisalpinisti Edita Uksaité Nicholsit, kes 22. mai varahommikul jõudis maailma kõrgeima mäe, Mount Everesti tippu – pärast poolteist kuud kestnud aklimatiseerumist, treeninguid ja ootamist baaslaagri jäises õhus. „Tema edu aluseks olid hea ettevalmistus, püsivus, kannatlikkus ja sihikindlus. Seda kõike vajame ka meie siin Balti-Põhjala piirkonna omavahelise koostöö edendamiseks ja oluliste projektide õnnestumiseks,“ rõhutas president Ilves.

Ta lisas, et küsimus pole kitsalt majanduslikus tasuvuses, vaid piirkondliku julgeoleku ja stabiilsuse suurendamises, kui me räägime kaasaegsetest transpordiühendused ülejäänud Euroopaga: Soomest algav kiirraudtee Rail Baltic, milleks tuleb ühisettevõte asutada veel selle aasta jooksul ja muidugi maantee Via Baltica, mille uuendamine olgu meie pidev hool.

Eesti riigipea pidas tähtsaks ka piirkonna energiajulgeolekut ja Euroopa Liidu välistest tarnijatest sõltumatut energiavarustust.

„Eesti on Leedule heaks liitlaseks tänavu teisel poolaastal, kui Leedu võtab esimese Balti riigina üle Euroopa Liidu eesistuja koha,“ ütles president Ilves. „Kõik Leedu prioriteedid on Eestile väga olulised – energiajulgeolek, idapartnerlus, EL välispiiride kindlustamine, makroregionaalsed strateegiad, sealhulgas Läänemere strateegia.“

Rääkides pikemalt idapartnerlusest, ütles Ilves, et on Euroopa Liidu huvides, et meie ühenduse piiridel oleksid demokraatlikud riigid; demokraatia ja majanduslik edukus on ka nende riikide enda huvides.

President meenutas, et kümmekond päeva tagasi külastas ta Eesti kaitseväe suurimat õppust Kevadtorm ja kohtus seal Leedu luurerühmaga. „Nad on head sõdurid,“ tunnustas Eesti riigipea.

„NATO liitlaste Leedu, Läti, Poola, Suurbritannia, USA ja Belgia osalemine kõrvuti Eesti ajateenijatega sellel õppusel näitab, et meie kõva julgeolek on kaitstud kindlamini kui kunagi varem,“ sõnas president Ilves. „Sellesse tuleb jätkuvalt panustada – nii kodus kui välisoperatsioonidel, ka pärast Eestile ja Leedule ühise Afganistani operatsiooni lõppemist. See tähendab ka uute ohtude mõistmist, milleks on kindlasti küberkaitse, küberjulgeolek.“

Täna õhtul annab Leedu president oma Eesti kolleegi auks riigiõhtusöögi.

Homme esineb president Ilves kõnega Leedu parlamendi täiskogu ees, kohtub peaminister Algirdas Butkevićiusega, avab koos Leedu riigipea Dalia Grybauskaitéga Eesti-Leedu äriseminari ning kaks presidenti külastavad vabakonna algatusel sündinud Vilniuse omanäolist linnaosa Užupise Vabariik. Kolmapäeval sõidab Eesti riigipea Klaipedasse, kus tutvub BLRT Grupi laevaehitus- ja laevaremonditehasega.

Evelin Ilves külastab Vilniuse lastehaigla onko-hematoloogia osakonda, ökoloogiliste toodete valmistajat BIOK Laboratorija ja Palanga rehabilitatsioonikeskust.

President Ilvest riigivisiidil saatvasse ametlikku delegatsiooni kuuluvad ka Eesti Panga president Ardo Hansson, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kaitseminister Urmas Reinsalu, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, professor Birute Klaas-Lang ja professor Rein Raud, kaubandus-tööstuskoja president Toomas Luman.

President Ilvest saadab 37-liikmeline esinduslik äridelegatsioon. Leedu on juba kaua aega olnud Eesti otseinvesteeringute olulisemate sihtriikide eesotsas, tugevalt on kasvanud ka Leedu otseinvesteeringud.