Toomas Hendrik Ilves ütles, et Araabia kevade ja Lähis-Ida riikides toimuvat jälgides oleks me pidanud rändekriisi ette nägema juba mitu aastat tagasi. Nüüd aga, mil kriis on käes, peaksid Euroopa Liidu riigid näitama üles suuremat solidaarsust selle lahendamisel, ütles president, lisades, et on ka ise põgenikepere laps ning teab, kui raske on põgenikel.

Ilves tõdes, et Schengeni viisaruum on täna ohus, sest Euroopa riigipiiride ajutine sulgemine võib muutuda püsivaks.

Euroopa maksumaksjad võivad järgmise sammuna küsida neilt liikmesriikidelt, kes on täielikult keeldunud rändekriisi lahendamises osalemisest, et miks meie peaksime andma teile läbi struktuurfondide toetusi, leidis Ilves.

Ka Brexit on üks ohumärk Euroopa Liidu lagunemisest või nõrgenemisest. EL-i kuuluval Suurbritannial on palju kaalukam roll Euroopa poliitikas kui oleks Suurbritannial, kes otsustab lahkuda, märkis Ilves.

USA kindral Philip Breedlove on hoiatanud, et Euroopa ühtsust ohustavad Süüria ja Moskva, eriti viimane, kes kasutab rändekriisi relvana, millega lõhkuda liikmesriikide vahelisi sidemeid. "Eesti pole näinud Venemaalt lähtuvat põgeniketulva, Soome on, meie mitte. Seega võib öelda, et Venemaa tegevus aitab õhutada EL-i vastaseid meeleolusid mõnes liikmeriigis," sõnas Ilves.

Rändekriisi ei kasuta Venemaa relvana, küll aga ühe mõjutusvahendina, lisas president.

Ilvese sõnul on Venemaa rikkunud pärast Teist maailmasõda valitsenud rahuprintsiipi, et ükski Euroopa riik ei annekteeri naaberriigi territooriumi. Sellepärast toetame Venemaa vastaste sanktsioonide kehtimist, kuni pole vabastatud Krimmi poolsaart, mille annekteerimine oli põhimõtteliselt 1938. aastal toimunud Austria Anschlussi kordamine, ütles Ilves