Oma kirjutises väidab Ilves, et Barack Obama tähelepanu vajavad eelkõige kaks teemat: taastada veel habras suhe Euroopaga ning keskendumine kontinendi turvaarhitektuuri kollapsile.

„Washington peab leidma tee, jätkamaks liberaalsete demokraatlike väärtuste kaitset, mis lõpetasid külma sõja ning samal ajal tegelema ka taaselustuva, autoritaarse ja tigeda Venemaaga“ kirjutab Ilves.

„Nende eesmärkide tasakaalustamine pole lihtne ning ahvatlev on anda järele reaalpoliitikale, loovutades Venemaale tema piiriäärse mõjusfääri,“ nentis Ilves.

„Demokraatlike põhimõtete kaitsmist ei pea läänes paljud enam eriti oluliseks, kui muretsetakse välisturgude ja energiavarude kindlustamise pärast,“ jätkab Ilves.

USA ei tohiks Ilvese sõnul oma põhimõtteid hüljata ning tal tuleks taastada lähedased suhted Euroopaga.

Obamal on Ilvese arvates võimalus alustada uut sidet Euroopaga, mis sai kahjustada Iraagi sõja ja majanduskriisi ajal.

Ka meenutab Ilves möödunud aasta 8. augustit, mil Venemaa näitas, et on valmis oma piiride laiendamiseks jõudu kasutama. „Ei ole selge, et kõik Euroopas mõistaksid selle muutuse mõju,“ tõdeb Ilves.

Ilvese loo vastasküljel kirjutab Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kes heidab Ameerikale ette, et see pole võtnud kinni eelmise presidendi Vladimir Putini ettepanekuist luua ühine julgeolekusüsteem ning loodab, et Obama selle vea parandab.

Ajakirja erinumbris pealkirjaga „Kuidas parandada maailma. Juhised järgmisele presidendile“ annavad Obamale Ilvese kõrval nõu veel Maailmapanga president Robert B. Zoellick, ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, Maailma Kaubandusorganisatsiooni peasekretär Pascal Lamy, USA endine Lähis-Ida eriesindaja Dennis Ross, Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva ja Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph E. Stiglitz.

Obama võttis lõpuks Gaza rünnakute osas sõna