Ilves: allikakaitse eelnõu sai täpsemaks

 (2)
Toomas Hendrik Ilves
Foto: Andres Putting

President Toomas Hendrik Ilves avaldas kahetsust, et Eesti pressiorganisatsioonid ja meediaväljaanded, kes kritiseerisid allikakaitseseaduse eelnõu, ei kasutanud võimalust pöörduda otse presidendi poole, vaid eelistasid kasutada rahvusvaheliste pressiorganisatsioonide vahendust.

Maailma Ajalehtede ja Väljaandjate Liit (WAN-IFRA), Ülemaailmne Toimetajate Foorum (WEF), Euroopa Ajalehtede Väljaandjate Liit (ENPA) ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) saatsid president Toomas Hendrik Ilvesele kirja seoses minister Rein Langi allikakaitse seaduse eelnõuga, mis võib ajakirjanikud vangi saata ning väljaandeid trahvida, kui nad ei nõustu oma allikaid avalikustama.

Ilves märkis oma vastuses Maailma Ajalehtede ja Väljaandjate Liidule, et endise ajakirjanikuna ja Raadio Vaba Euroopa toimetuse juhina ajal, mil tema kodumaal valitses pea olematu pressivabadus, peab ta sõna- ja ajakirjandusvabadust demokraatlikus ühiskonnas hädavajalikuks.

Ilvese sõnul on Eesti põhiseaduse kohaselt presidendil piiratud võimalused sekkuda seadusandlikku protsessi. "Ma saan panna veto seadusele, mis on vastuolus põhiseadusega, sealhulgas seadustele, mis rikuvad inimeste põhiõigusi - ja vabadusi, alles siis, kui parlament on selle vastu võtnud," nentis Ilves.

Ilves kinnitas, et Eesti põhiseadus tagab kodanike ja elanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ning presidendi peamine kohustus on põhiseaduse kaitsmine.

President märkis, et allikakaitse eelnõu ümber tekkinud elava arutelu tulemusel muutus eelnõu tekst täpsemaks juba enne parlamenti jõudmist.