Ilmateenistus valgeid jõule lubada ei söanda – võimalused on pooleks
Riigi ilmateenistuse sünoptik Maile Meius tõdes, et ilm on enne jõule väga heitlik, kõikudes väikeste miinuskraadide ja lume ning väikeste plusskraadide ja vihma vahel. „Ilm jätkab samas vaimus, mõni päev on lumi, siis jälle vihm,” nentis ta. Seetõttu on väga keeruline öelda, kumb variant ootab meid üheksa päeva pärast jõuluõhtul. Meiuse sõnul kardinaalset ilmamuutust tulemas ei ole ja hetkel mudelid valgeid jõule paraku ei näita.
Natuke rohkem annab lootust ilmaportaal Gismeteo, mille andmetel on jõululaupäeval kaks kraadi külma ja sajab lund. Enne jõule on maa siiski must, sest jõuludele eelnevatel päevadel on valdavalt soojakraadid ja sajab vihma.
Accuweather pakub, et jõululaupäeval võib öösel olla -4 kraadi külma, päeval aga üks kraad sooja ja võib sadada jäävihma.
Yr.no prognoosib jõululaupäevaks väikseid miinuskraade ja pilvi, kuid lumesadu nende mudelarvutused ei näita.
Riigi ilmateenistuse teatel on Tallinnas valged jõulud olnud umbes pooltel kordadel viimase 50 aasta jooksul. Oluliselt rohkem on jõululund saanud nautida Virumaa ja Kagu-Eesti.
Kõige paksem lumi on jõululaupäeval mõõdetud Lääne-Virumaal, kus 2010. aasta 24. detsembril oli lund 63 sentimeetrit.
Kõige külmem jõululaupäev viimase 50 aasta jooksul oli 2001. aastal Võrus, kus mõõdeti -33,5 kraadi. Kõige soojem aga 1995. aastal Sõrve poolsaarel, kus mõõdeti 8,5 soojakraadi.
Eesti ametlikuks lume paksuse rekordiks on kinnitatud 104 cm, on Ain Kallis kirjutanud Maalehes. See tulemus saadi veebruari lõpudekaadi keskmiseks 1924. aastal Lasnamäe nõlval ilmajaamas mõõdetud näitude alusel. Üldse olid möödunud sajandi kahekümnendad väga lumerohked. Näiteks püsis Järvamaal Nõmkülas talvel 1921/1922 lumi maas 25. oktoobrist 29. aprillini, seega 187 päeva.
