Ilmateenistus: batuudiõnnetuse juhtumise ajal ei olnud äkktuulepuhangut

Atraktsiooni rentija peab Tartumaal juhtunud batuudiõnnetuse põhjuseks äkilist tuulepuhangut, ent sünoptikute andmeil oli tuul sealkandis eile vaikne.

Riigi ilmateenistuse Tartu-Tõraveres asuva ilmajaama vaatlusandmete järgi jäi eile batuudi lendu tõusmise ajal tuule kiirus vahemikku 4,8 ja 5,6 meetrit sekundis ning kümneminutiste ajavahemike keskmine tuulekiirus ei ületanud 3,2 meetrit sekundis.

„Äkktuulepuhangut Tartu-Tõravere andmete järgi kindlasti ei olnud,“ kinnitas keskkonnaagentuuri ja ilmateenistuse pressiesindaja Kadri Kauksi. „Andmeist on näha, et tuule tugevus küll 17.40 paiku suurenes, kuid seda siiski vähe. Samuti ei toimunud järsku pööret tuule suuna osas,“ sõnas ta.

"5. juulil ulatus Eesti kohale kõrgrõhuala serv. Ajavahemikul 17-18 oli ilm kuiv ja üksikute pilverünkadega. Pilvede kõrgus ulatus vaid 1-2 kilomeetrini, millest nähtub, et edasiseks arenguks puudusid tingimused. Järelikult atmosfäär oli ebapüsiv vaid õhukeses kihis ja võimsate tõusvate õhuvoolude tekkeks puudusid tingimused. Kõigis atmosfääri kihtides oli valdavaks üks tuulesuund (NW-loodetuul) ja tuule kiirus kasvas proportsionaalselt kõrgusega – seega ei saanud keeriste teket soodustada ka tuulenihe (tuule suuna ja kiiruse muutus erinevates atmosfääri kihtides). Eelnevast tulenevalt ei ole alust arvata, et ilmatingimused olid batuudi õhku paisumise põhjuseks," kommenteeris ilmateenistuse sünoptik Taimi Paljak.

Klimatoloog Ain Kallis: "Õnnetus leidis aset 5. juulil kella 17.40 paiku. Välistatud oli sel ajal tornaado-tromb ning pagituul, sest puudusid äikesenähud. Kuna õhutemperatuur oli kella 17 ja 18 vahel üpris madal – 23 kraadi ümber, ei saaks rääkida ka nn tolmukeerisest (tolmukuradist), mis tekib palava ilmaga põldude, väljakute (harvem rohumaade, nagu õnnetuskohas) kohal ning võib mõningaid kergemaid esemeid lennutada."

Kallise sõnul asub õnnetuskoha läheduses Tartu-Ülenurme lennujaama vaatlusväljak. "Sealsed vaatlusandmed näitasid, et kella 17.30 ja 17.50 vahel puhus tuul, mille puhangud küündisid 6,1-7,8 m/s. Kella 17.40 ajal registreeriti keskmiseks tuule kiiruseks 4,9 m/s (nõrk tuul) ja maksimaalseks puhanguks 6,5 m/s (mõõdukas tuul).
Ka Tartu-Tõravere ilmajaamas oli tuul suhteliselt nõrk. Samuti ei muutunud oluliselt tuule suund (mis võiks viidata keeriste olemasolule). Võib karta, et täispuhutav batuut käitus isegi sellise nõrga kuni mõõduka tuule korral nagu tohutu õhupall, mida ei suudeta vaos hoida," tõdes Kallis.

Allpool on loetletud kellaajad ja tuule kiirus m/s (samuti suund)

10-minutilise intervalliga maksimum tuulekiirus ja suund:
17. 20 -> 5,3 m/s tuule suund 260° (läänetuul)
17.30 - > 5,2 m/s tuule suund 272° (läänetuul)
17.40 - > 5,5 m/s tuule suund 250° (lääne-edelatuul)
17.50 ->4,8 m/s tuule suund 299° (lääne-loodetuul)
18.00 -> 5,0 m/s tuule suund 255° (lääne-edelatuul)

10 minuti keskmine tuulekiirus

17.20 -> 2,7 m/s
17.30 -> 2,8 m/s
17.40 -> 3,2 m/s
17.50 -> 2,9 m/s
18.00 -> 2,7 m/s

Et õnnetuspaik asub Tartu lennuvälja vahetus läheduses, siis toome ära ka lennujaama vaatlusandmed.

16.50 -> 3,5 m/s tuule suund 300° (loodetuul)
17.50 -> 4,5 m/s tuule suund 310° (loodetuul)