Ilmar Raag: "Aktuaalne kaamera" on kui püha lehm, mille tegijate enesekriitika on halvatud
Filmimees ja kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag avaldas sotsiaalmeedias Eesti televisioonimaastikku analüüsiva postituse, kus heitis rahvusringhäälingus välja kujunenud vastasseisu – ETV uudistesaade vs ERR-i juhtkond – vaadates ajakirjanikele ette liigset enesekesksust ja juhtidele saamatust.
Delfi avaldab Ilmar Raagi postituse täismahus:
Otsustades kära järgi, tehti Kadri koondamisega ERR-is selgelt mingi suhtlemise- ja kommunikatsiooniviga. Usun, et sellega on kõik ühel meelel. Paraku olen ma iga päev järjest vähem valmis mõistma kõiki neid ERR uudistetöötajaid, kes seda juhtumit "anonüümselt" ajakirjanduses kütta püüavad. Meediainimestena peavad nad ju mõistma, et ajakirjandusele on olemuslikult omane konflikte süvendada ja vähendada dialoogi võimalust. Niisamuti peaksid nad ju teadma, et ajakirjanduses (mida esindab antud juhul tähendusrikkalt Elu24) avalikult pestud pesus ei jää keegi puhtaks. Kannatada saavad kõik inimesed ja ERR tervikuna niisamuti.
Veel hullemaks läheb aga lugu siis, kui ma otsin sisulisi argumente. Emotsionaalne AK töötaja küsib, kes vastutab? Tegelikult ta teab vastust ju isegi. See on seaduses kirjas ja see on põhikirjas kirjas. Ülemused võtavad alati vastutuse paratamatult. Ja selles suhtes ei ole ka [ERR-i juhil Erik ] Roosel õigus, kui ta AK intervjuus hakkas vabandama, et saadete sisu ei puutu temasse. Puutub küll. Kui AK teeb mingi ajakirjandusliku praagi, siis vastutab ERR juhatuse esimees selle eest igal juhul. See tähendab, et ERR juhatuse esimees ei ole pelgalt administratiivne juht. Kui ma meenutan, kuidas mina pidin Ringhäälingu nõukogu ees kaitsma ETV sisulisi küsimusi, kui meie organisatsiooni õigust iseseisvalt otsustada, siis ei tulnud see sellest, et oleksin arvanud, et iga ajakirjanik võib suust välja ajada, mida iganes arvab. Minu palganumbri sees oli kohustus hinnata, kas ajakirjanik teeb ka sisuliselt head tööd.
Ajakirjaniku ja kõrgema juhi vastastikune kontrollsuhe tuleneb arusaamisest, et juht ei või ajakirjanikku korrumpeerida või sundida teda seadust rikkuma läbi mõne erakonna poliitilise kajastuse sunni või muu säärase jumalateotuse. See annaks ajakirjanikule kindlasti õiguse avalikkuse ees taevani kisendada juhtunust. Teisalt aga valvab juht selle üle, et ajakirjanik järgiks üheaegselt nii nõutud ajakirjanduslikke standardeid, kui ka juhi kinnitatud strateegilisi arengusuundasid. Viimane on vastutus, mida ajakirjanik ei saa endale võtta, aga juht peab võtma.
ETV uudiste areng on läbi ajaloo olnud vastuoluline. Neid eristab kogu ülejäänud ERR-ist "püha lehma" või "riik-riigis" staatus. Kui kõiki teisi saateid on võimalik eetrist maha võtta halbade tulemuste pärast, siis ETV uudistega seda ei juhtu. See on seadusega kehtestatud fakt ja see kinnistab uudistele vormiliselt vajaliku konservatiivsuse, aga samal ajal halvab paljude uudistetöötajate enesekriitika. Proovige võrdlevalt teisi teletöötajaid kritiseerida. Teiega võidakse küll solvunult vaielda, aga iga tavalise saatetegija teab, et ühel päeval on tema saate viimane kord ja iga juht teab, et tõenäoliselt varem või hiljem võetakse ta kohalt maha. Seevastu uudistesaateid kritiseerides on väga suur tõenäosus teada saada, et kritiseerija ise on harimatu ja muidu pahatahtlik. See tähendab, et ühel hetkel on õhk paks asjasse mittepuutuvatest argumentidest ja sündmuste/kriitika tegelikud põhjused kaovad kuhugi egodekeskse suure kisa taha.
Sel hetkel tahan ma ütelda tänastele telejuhtidele - juhtige. AK pikemad trendid ei ole sellised, mis lubaks kedagi tugitoolis puhata. Kui veel 10-15 aastat tagasi oli kõikide Eesti telekanalite saadete pingereas AK kümne vaadatuima saate esimeste hulgas, siis septembris 2017 leidsin AK alles teise kümne keskel. See langus ei tulene sellest, et saade oleks oluliselt halvemaks läinud, vaid peamiselt sellest, et inimeste uudistetarbimine on muutunud. Uudised saadakse ju üha rohkem kätte online uudistest. Mitte ilmaasjate ei halatud juba 2005 aastal, et Online killed journalism.
BBC oli üks esimesi, kes sellele reageeris massilise investeerimisega sinnasamasse veebikeskkonda ja saavutas silmapaistvat edu. Eestis on erameedia samal põhjusel juba aastaid väga ärevalt jälginud ERR vahelduvaid samme veebimeedia arendamisel. Kui televisiooniturg on stagneerunud ja potentsiaalselt veel kahanev, siis veebi- ja mobiilirakendused on kindlasti kasvav keskkond. Postimees, mis väga kaasatundlikult reageerib ERR siseelule, on pidanud vajalikuks ära tuua kellegi AK töötaja süüdistuse, et ERR investeerib liiga palju online-i. Tõepoolest, Postimehe vaatenurgast oleks ju samuti parem, kui ERR ei arendaks oma veebikeskkonda, sest see tähendab konkurentsi Postimehele endale. Mina aga meenutan juba aastatetaguseid strateegia otsuseid, mille kohaselt online-i arendamise tagasihoidlikkus oleks kuritegu. ERR peab olema seal, kus on inimesed. Kui nüüd üks AK töötaja põhjendab tüli ajakirjandusse viimist online-i halvustavate väidetega, siis ei ole selle inimese koht ERR-is. Ja just see inimene on ka ERR tegeliku mainekahjustuse taga.
Selge on, et AK vajab pidevat uuenemist, sest uudiste üldisem keskkond jätkab muutumist. Milline on õige tee või kuidas hinnata Kadri koondamist, seda ma öelda ei oska, sest ma ei tea piisavalt toimetuse sisemist lainepikkust. Tean piisavalt, et hinnata senist ajakirjanduslikku kajastust masendavalt ühekülgseks, aga see ei üllata ju kedagi. Ma ei oska isegi pahane olla. Aga ma ei ole ka AK anonüümsete protestijate poolt, sest päris kindlasti ei võta nemad vastutust kogu üldisema kahju eest, mida nad tekitavad praegu. Sest nii nagu juhatus, nii ei ole ka nemad suutnud avalikkuse jaoks sõnastada, mida nad tegelikult tahavad peale protestimise.
