Ilmajaam: tormid halastasid Eesti peale

 (24)

Möödunud ööpäevadel juhtus omamoodi unikaalne juhtum, kus kaks võimsat tormitsüklonit halastasid Eesti peale ning suur kahju jäi tegemata, leiab EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain.

Mahalangenud puud ja elektrikatkestused on sügistormis tavalised, kuid uputus jäi tulemata, kirjutab Merilain Ilm.ee portaalis.

Merilaini sõnul toimusid atmosfääris samasugused protsessid kui 9. jaanuaril, mil läänerannik kannatas suure uputuse all.

Esimene äge tsüklon tekkis esmaspäeval Norra merel ja liikudes järjest süvenedes lõuna poolt Lofoote Skandinaaviale, põhjustas Eesti rannikul edelatuule tugevnemise 12-20, iiliti 25-28 meetrini sekundis. Ning juba esmaspäeva õhtul oli satelliidipildilt jälgitav järgmise tsükloni tekke lugu.

Uus tsüklon areneski Shetlandi saartest pisut kirdes Norra mere lõunaosa kohal. Eelmisest tunduvalt Eestile lähem ja seeläbi ka suuremat ohtu kujutav pööris liikus otse itta ning süvenes esialgu väga kiiresti, hiljem mõnevõrra aeglasemalt, kuid jõudis Soome järvede piirkonda eriti sügava tsüklonina.

Olgugi, et torm Eestis vahepeal järele ei andnud, sai ta uut hoogu teisipäeval kella 7-st kuni 17-ni, mil keskmine edelatuule kiirus küündis jällegi 13-20 meetrini sekundis, tormi-iilid aga ulatusid 26-29 meetrini sekundis. Merilaini sõnul päästis Eestit uputusest asjaolu, et tuule suund võttis Pärnus pisut lõunapoolsema suuna. Ka õhurõhulangus jäi Eesti vete kohal oodatust pisut väiksemaks (oodati 3 hPa tunnis, oli 1 hPa tunnis).

„Eelmisele tõsiasjale tuginedes jäi ka tuule kiirus pisut väiksemaks — oodati kuni 25 meetrit sekundis keskmist, iiliti 30 meetrit sekundis tuult,” nendib Merilain. „Tuginedes mereteadlaste andmetele, oli seekord veemass Läänemeres liiga väike, et 9. jaanuari õudused ei kordunud.”