Inimestel palutakse elektrikatkestuse korral varustada end küünalde, taskulambi vt valgusallikaga. Samuti palutakse jälgida meediakanaleid, võimalusel muretseda endale patareidel töötav raadio või jälgida uudiseid autoraadiost, et saada värske ülevaade ilmast ning hinnata ilmastikuolude ohtlikkust.
Kriisireguleerimismeeskond jätkab kolmapäeva öösel ja neljapäeval tööd kriisireguleerimiskeskuses, et lähtuvalt ilmaprognoosidest jälgida ja hinnata olukorda ning ilmastikutingimuste halvenemisel tagada reageerivate jõudude valmisolek. Kriisireguleerimismeeskonnal on regulaarne infovahetus maakondadega.
Kriisireguleerimismeeskond palub inimesi täpselt täita maakondade ja kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide ning operatiivteenistuste juhiseid ning jälgida meediakanaleid, et saada värske ülevaade ilmast ning hinnata ilmastikuolude ohtlikkust. Meedia jälgimiseks elektrikatkestuse korral tuleb võimalusel muretseda endale patareidel töötav raadio või jälgida uudiseid autoraadiost.
Inimesi, kes näevad kodule lähenevat tõusuvett, palutakse enne vee majani jõudmist võimalusel lahkuda sugulaste või tuttavate juurde, autod tuleb parkida ohutusse kohta. Inimestel, kellel ei ole võimalust teist ööbimispaika leida, palutakse endast teada anda kohalikule omavalitsusele või maakonna kriisikomisjonile.
Enne kodust lahkumist palutakse võimaliku lühise vältimiseks välja lülitada elekter, kustutada lahtine tuli ja lukustada uksed. Kõik, kellel väljas liikumine osutub tuule tugevnedes ja ilmastikutingimuste halvenedes möödapääsmatuks, peavad olema äärmiselt tähelepanelikud, sest teedele ja tänavatele võivad olla langenud puud ja purunenud elektriliinid.
Inimestel palutakse elektrikatkestuse puhuks varustada end küünalde, taskulambi vmt autonoomsete valgusallikatega.
Inimvigastustest ning otsest ohtu kujutavatest või normaalset elutegevust takistavatest purustustest peaks teavitama häirekeskust hädaabinumbril 112.
TTÜ Küberneetikainstituudi vanemteaduri Tarmo Soomere hinnangul aga pole ette näha, et ennustatav torm mere taas oluliselt üle kallaste tõstaks. “Mingit füüsikalist põhjust ma selleks praegu ei näe, vesi on praegugi kõrge, kuid üle poole meetri see vaevalt kerkib,” ütles Soomere Postimees Online’ile.
Uue uputuse saabumisse ei usu ka TTÜ Mersüsteemide Instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts.
