Iisraeli relvatehing jõuab kohtusse
Iisraeli firmalt tagasinõutava summa suurus pole veel päris täpselt selge, kuid varem on kaitseministeerium teatanud, et 1993. aasta relvatehingu intressimäärade eksliku arvestamise tõttu maksis Eesti TAAS-ile 18 miljonit krooni rohkem.
“Meie arvame et meile on vaja maksta, aga kui palju, selle otsustab kohus,” ütles pressiesindaja.
Kaitseministeeriumi andmetel peaks Eesti kaebus Londonis asuvas rahvusvahelises kaubanduskoja vahekohtus arutusele tulema veel tänavul.
Eestit esindab Londoni kohtus advokaadibüroo Heta vandeadvokaat Kaido Pihlakas. Heta teeb selles küsimuses koostööd ühe Inglise advokaadibürooga, kuna ostu-müügi leping tugineb Briti õigusele.
Kaitseminister Jüri Luik ütles märtsis, et Inglise juristide sõnul on Eesti võit kohtus kindel.
TAAS teenis relvatehingu eest umbes 18 miljonit krooni rohkem, kuna jättis tegemata intressimäärade (libori) arvestuse ja tagasimakse, kuigi oli selleks lepingu järgi kohustatud.
Ülemäärase raha maksmine tuli ilmsiks 1999. aasta novembris riigikontrolli revisjoni käigus.
2000. aasta jaanuaris lunastas Eesti viimased Hansapanga omanduses olnud relvaostu võlakirjad, tasudes nende eest 7,1 miljonit USA dollarit ehk umbes 120 miljonit krooni.
Koos intressidega läks taasiseseisvunud Eesti seni suurim riigihange maksma 60,4 miljonit USA dollarit ehk ligi miljard krooni.
Mart Laari valitsus sõlmis Iisraeli relvafirmaga TAAS relvahankelepingu 1993. aasta jaanuaris. Lepingu koguväärtus ulatus üle 49 miljoni USA dollari (820 miljonit krooni), mille Eesti kohustus välja maksma kahes osas.
Relvatehingut vahendas juudisoost Eesti ärimees Leonid Apananski, kes enese sõnul teenis selle pealt “meeletut kasu,” kirjutab Eesti Päevaleht.
Esimene relvapartii jõudis Eestisse 1993. aasta lõpus ja viimane 2000. aastal.
