Saluri sõnul pole ravimina ette nähtud ainete tarvitamine ravieesmärgil tegelikult midagi uut.

"Inimesed on teinud enda peal läbi aegade erinevaid eksperimente. Kõike ei saa ka ette kirjutada. Kui öelda, et tegu on tööstusliku kemikaaliga, siis peaks olema selge, et see ei ole mõeldud sisse võtmiseks."

"Ma ei imestaks, kui keegi hakkaks kehakaalu alandama nõudepesuvahendi joomisega, sest see eemaldab kergelt rasva. Inimeste fantaasia, see on pidurdamatu. Me ütleme: nõudepesuvahend on mõeldud nõude pesemiseks. Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud kemikaalid on tööstuslikuks kasutamiseks."

Saluri sõnul on kõige kahetsusväärsem, et on inimesi, kes kasutavad teiste kergeusklikkust ära, mõtlevad välja mingi loo, millega midagi müüa, ja hakkavad selle pealt teenima. Seetõttu tunnustab Saluri tarbijakaitse üleskutset pöörata koolides rohkem tähelepanu, mida ja kuidas inimestele õpetatakse, et inimesed oskaksid teha teatud valikuid.

"Kohati tundub küll, nagu me oleks kännu tagant tulnud siia tänasesse maailma ja proovitakse siis… noh, tagasi juurte juurde minna," nentis Saluri.

Kas samasse jadasse mahub ka usk ravimifirmade vandenõusse?
„Aga hoopis kellelgi teisel on vandenõu,“ viitab Saluri mainitud inimestele, kes teiste kergeusklikkust kasutades neile mingit mitte ravimiks ette nähtud asja imerohuna müüvad.

"Kui meil on raske haigus ja me teame, et sellele on ravim, siis me oleme selle eest nõus raha välja käima. Siis me ei ütle seda, et ravimitootjad on halvad. Enamasti ei lähe me apteeki ikkagi mitte selleks, et toetada ravimifirmade kasumit, vaid selleks, et abi saada. Selle töö arvelt, mis nad teinud on," selgitas Saluri.

"Aga kui me ei taha seda uskuda, vaid tahame uskuda, et see, mis naabrimees meile pakub, on tõsine ime ja me tahame seda enda peal proovida, no kaua sa siis jaksad inimesele öelda: kaalu võimalikku kasu ja kahju. Ole teadlik. Uuri enne, ära lihtsalt usu ja usalda. Ole 100% veendunud, et see ei ole kahjulik. Võib-olla pärast on hilja, kui sa juba proovinud oled, võib-olla sa saadki seda ainult ühe korra proovida. Inimestele ei ole antud nagu kassidele, üheksa elu."

Tema sõnul oleks päris jube, kui inimene, kes DNP-d müüs, sai oma tegevuse ohtlikkusest aru, aga hull on ka see, kui ta ei saanud aru ja arvas, et teebki teistele head.

"Tahaks loota, et terve mõistusega inimesed loobuvad sellistest asjadest," sõnas Saluri. "Aga selleks, et seda tegevust piirata, kui sellised asjad ilmnevad, tuleb uurida, mis on selle inimese taust, tema mõju ja kas ta on aru saanud oma tegevuse ohtlikkusest. Kas on võimalik veel selgitada nendele inimestele, kellele ta on neid müünud, et nad ei hakkaks eksperimenteerima."

Eile ütles Saluri, et terviseamet kaalub DNP müügi osas järelevalvemenetluse alustamist. Saluri sõnul tähendabki see juba info kogumist, et selgitada välja, mis ameti pädevuse piires võimalik. "Kui selle käigus selgub, et see on siiski politsei pädevuses, siis antakse need materjalid üle politseile," ütles Saluri.