II samba vaidlus: kas vanainimesele on vaja pensioni või sotsiaaltoetust?
Koalitsioonilepingusse Isamaa nõudmisel lisatud teise samba vabatahtlikuks tegemise eelnõu üle peab otsustama riigikohus, sest president saatis selle riigikohtusse, viidates mitmele võimalikule vastuolule põhiseadusega. Riigikohus küsis seetõttu asjassepuutuvate asutuste arvamust.
Üheks vaidlusaluseks teemaks on küsimus sellest, kui suurt pensioni peaksid pensionärid saama ning kas teise samba vabatahtlikuks tegemine ja raha väljavõtmise lubamine seda ka tagab.
Pika ja kriitilise hinnangu andis sellele õiguskantsler Ülle Madise. Ta leidis, et vanaduses on inimesel õigus riigipoolsele toetusele ka siis, kui vanainimene ise pole ilmtingimata puudustkannataja. Madise viitas, et sama ütleb ka Euroopa sotsiaalharta, millega Eesti on liitunud.
Sotsiaalharta kohaselt on iga inimese üks põhilisi õigusi õigus sotsiaalkindlustusele. See tähendab, et teatud vanusesse jõudes peab sotsiaalharta kohaselt tekkima inimesele õigus pensionile sõltumata sellest, kas ta ilma pensionita jääb vaesusesse või mitte. Kui pension on liiga väike, tuleb anda ka sotsiaaltoetusi, mille näideteks Eestis on toimetulekutoetus või toiduabi.
Sotsiaalharta üks nõudmisi on, et sotsiaalse kaitstuse tase peab vähemalt säilima või paranema ja tuleb vältida selle halvenemist. Teise samba vabatahtlikuks tegemine aga vähendab pensionäride sotsiaalset kaitset, leidis Madise.
Riigikogu rahanduskomisjoni koalitsioonisaadikutest enamuse arvamus oli teistsugune. Rahanduskomisjon leidis, et sotsiaalsed põhiõigused, sealhulgas õigus pensionikindlustusele on nö pehmed õigused ja riik tagab need vastavalt oma võimalustele ehk vastavalt sellele, kui palju raha on.
"Riik ei saa rohkem anda ja keegi ei saa riigilt rohkem nõuda, kui riik võimeline on," teatas rahanduskomisjon riigikohtule.
"Inimeste pensionide suurus ja nende ostuvõime sõltuvad paljudest ajas muutuvatest teguritest. Võimalikku vaesusriski sattumist või sellise ohu vähendamist mõjutavad nii indiviidi valikud
ja otsused kui ka riigi kujundatav poliitika," teatas rahanduskomisjon ja leidis, et seetõttu ei saa tõsikindlalt väita, et teise samba vabatahtlikuks tegemine seab ohtu inimeste toimetuleku.
Rahanduskomisjoni opositsioonisaadikud saatsid omakorda riigikohtule eriarvamuse. Kui rahanduskomisjoni enamus pidas piisavaks esimese samba pensioni ja teist sammast üksnes täiendavaks sissetulekuks, siis opositsioon leidis, et kogumispensionid loodi põhjusel,
et jooksvalt rahastatav esimene sammas ei taga rahuldavat elustandardit rahvastiku vananemise oludes.
Opositsiooni hinnangul on esimese samba pensionid väikesed ning teine ja kolmas sammas on olnud halvenevas demograafilises
olukorras pensionisüsteemi hädavajalik osa, et tagada inimväärne toimetulek pensionäridele.
