Ignar Fjuk: poliitikud peaksid andma aru oma ringkonna valijate ees, mitte parteikontorite ees
ETV saates "Vabariigi kodanikud" arutleti täna selle üle, kas Eesti valijal on selge, kellele tema hääl täpselt läheb ja kas tänane valimisseadus vastab ühiskonna ootustele. Stuudios olid politoloog Anu Toots, vabariigi valimiskomisjoni liige Alo Heinsalu, ajakirjanik Lauri Hussar ja arhitekt ning endine riigikogu liige Ignar Fjuk.
Heinsalu selgitas, et olemasolev valimisseadus on mõningate muudatustega teeninud meid 20 aastat. Näiteks tõi ta välja, et kui kompensatsioonimandaati ei olnud, siis ei saaks ka 6-7 protsendilise toetusega parteid sisse. "Kõigepealt tuleb vaadata otsa selle, kuidas ta meid teeninud on - mina arvan, et küllaltki hästi, kuigi on aja jooksul keerulisemaks läinud, ja kui midagi kõrvale jätta, siis peame ka kindlalt teadma, mida meil on asemele panna," leidis ta.
Anu Tootsi arvates on üks suuremaid probleeme see, et on kadunud side saadiku ja valijate vahel ning suur osa inimestest ei oska öelda, kes neid riigikogus esindab?
Ka Fjuk leidis, et praeguse korra puhul peavad riigikogulased aru andma parteikontoris, mitte aga oma ringkonnas. "Vaja on rohkem usaldada oma valijat," lisas ta ning leidis, et avatud nimekirjad oleks olukorra parandamiseks väga vajalikud. Toots arvas samuti, et avatud nimekirjad oleksid samm paremuse suunas.
Kui Fjuk soovis, et poliitikasse tuleks uusi üritajaid ja ka uusi parteisid, siis imestas Toots, miks uued tulijad ei võiks end juba rakendada olemasolevates parteides.
"Sa pole vist kunagi - tänapäevasel ajal - üheski parteis olnud? Uutel üritajatel pole erakonnas midagi praegu teha," hüüatas Fjuk selle peale ning rõhutas, et uusi on vaja juba seetõttu, et praeguste andmete kohaselt pole lausa 40 protsendil inimestest parteilist eelistust. Fjuki hinnangul on Euroopa Parlamendi valimiste ajal üksikkandidaat Indrek Tarandile antud hääled ja praegune suur üksikkandidaatide arv näiteks sellest, kuidas valijad parteide tegevuse vastu protestivad.
Fjuki hinnangul peaks riigikogus olema palju erinevad mõtteid ja maailmavaateid ehk erakondi - neid võiks tema arvates olla kaheksa kuni kümme.
Toots aga jätkas, et oluline oleks saavutada töövõimeline riigikogu ning valimissüsteem, mille korral oleks seal 10 "täiesti üksikut" kandidaati ning veel paari-kolme kohaga väikeparteisid, seda tulemust saavutada ei aitaks.
Heinsalu lisas samuti, et proportsionaalsele valimissüsteemi loogikaga üksikkandidaadi tegelikult ei sobi ja naaberriikides nagu näiteks Soome ja Läti neid ka ei ole.
Ühe vaataja poolt käidi välja ka idee, et künnist mitte ületanud väikeparteidest kõige paremale oleks riigikogus mõeldud mõned nn handicap-kohad, mis esiteks annaks võimaluse väikeparteidel oma häält kuuldavale tuua ning suurendaks nende vahel ka reaalset poliitilist konkurentsi. Saatekülaliste arvates oli tegu väga huvitava ideega.
