“Juntimine on maailmas kasutatav politiika tegemise võte,” selgitas Fjuk Delfile. “Selle asemel, et tänavale minna ja kakelda, peetakse protseduurilist võitlust.”

Fjuki sõnul ei ole opositsioon vaid mingi suvaline arv toole riigikogus ning ööistungiga tahetakse oma seisukohta esitada ja kaitsta. “See on igati demokraatia juurde kuuluv tegevus ning mõnes riigis saab seda menetluslikult ka päeval teha,” rääkis Fjuk, et juba enne sõda oli riigikogus venitustaktika võimalus, kus saadik läks kõnepulti ja luges seal kõva häälega raamatut.

Küsimusele, mis kasu sellisest venitamisest saadakse, vastas Fjuk, et poliitiline protsess on avaram kui üks ööistung ning leidis, et rahasse ei saa selliseid poliitilisi aktsioone ümber arvestada. “Demokraatia maksabki raha, miks siis muidu nii pikad menetlused ja protseduurid.”

Ta tuletas meelde, et ka Reformierakond algatas kaitsetollidega seoses ühe ööistungi ning  omandireformi ühe seaduse eelnõu vastuvõtmist suutis opositsioon kahe ööistungiga vältida.

“Kes on öelnud, et poliitika tegemine ei võiks vahel kurnav olla,” naeris Fjuk ööistungi mõjudest rääkides.

Ööistungitele alternatiivi näeb Fjuk tänavale mässama minemises ja streikide korraldamises.

“Ööistungid on valgete kinnastega poliitika tegemine ja see võib ka väga ilus olla. Nagu mustkunstnikud, kellel on triki tegemisel valged kindad käes. See ongi see, kuidas demokraatia toimib,” rõhutas ta, et selline käitumine ongi opositsiooni ainuke võimalus.

“Küll inimesed aru saavad, et ööistungeid on samuti vaja,” avaldas ta lootust, et ka rahvas õpib demokraatia tegemise ära.