Igapäevane õlu sillutab teed alkoholismile

Haritud ja kõrgema sissetulekuga inimesed, kes eelistavad värske uuringu kohaselt sageli õlut juua, võiksid olla nii nutikad, et näha oma elustiilis ohtu tõsiseks alkoholismiks, soovitab karskusühendus AVE.

Üks asi, mis vist sageli ununeb on see, et alkoholi mõju ei sõltu joogist (siider, õlu, vein, viin vms) vaid joodava alkoholi kogusest, nendib ühenduse Alkoholivaba Eesti tegevjuht Lauri Beekmann. “Alkohol on ikka see sama õlus kui puhtas viinas.”

Beekmann arvab, et haritud ja kõrge sissetulekuga inimesed võiksid endalt küsida, kas nad ehk pole teel probleemse joomise poole.

“Inglise keeles on väljend “binge drinking”. Sellega väljendatakse tõsiselt probleemset joomist. Sellele otsest eestikeelset vastet polegi, kuid lihtsustatult tähendab see joomist, kus alkoholi suust alla kallamine ongi eesmärgiks omaette,” nendib Beekmann.

“Nõnda nimetatakse üldiselt joomist, kui ühel korral joob mees 8 alkoholi ühikut ja naine 6 alkoholi ühikut. Alkoholiühik on 10 ml või 8 gr etanooli.”

Beekmann osutab, et meeste puhul on juba regulaarselt 4 alkoholiühiku joomisel täheldatud kasvavat terviseriski. “Veelgi väiksemate koguste regulaarne joomine aga loob aluse võimalikuks sõltuvuseks.”

AVE tegevjuht nendib, et inimese organism peab päris kaua vastu, kuid alkoholi mõju ongi sellepärast ohtlik, et selle tarvitajad ei mõista sageli milline võib olla selle tegevuse pikaajaline toime.

“Eile Euroopa Komisjoni poolt avaldatud raportis tõdeti, et alkoholiga seondub 7,4% Euroopa tervisehädadest ja enneaegsetest surmadest. See arv ehk paistab veelgi teises valguses kui mõelda, et see oleks ju 100%-lt ärahoitav.”

Värskest uuringust selgub, et kõige rohkem õllesõpru leidub kõrghariduse ja suurema sissetulekuga inimeste hulgas, kelle jaoks iganädalane õllejoomine on kujunenud elustiiliks.

Mai algul tutvustatud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring näitas, et möödunud aastal eelistasid eestlased õllejoomist teistele jookidele, sealhulgas piimale, pudeliveele, teele ja kohvile.