Iga viies üle 80-aastane on saanud esimese vaktsiinidoosi

 (75)
COVID-19 vaktsineerimine Tallinnas
COVID-19 vaktsineerimine Tallinnas.Foto: Rauno Volmar

Sel nädalal on Eestis tehtud üle 18 600 vaktsineerimise ning vaktsineerimisi tehakse ka nädalavahetusel. Üle 80-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud viiendik.

Sel nädalal on Eestis tehtud üle 18 600 vaktsineerimise ning sellega jätkatakse ka nädalavahetusel. Vähemalt ühe vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 61 316 inimest ja mõlemad vaktsiinidoosid 25 831 inimest. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 87 147.

„Praeguseks on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud rohkem inimesi kui teadaolevalt koroonaviirusega nakatunuid kogu COVID-19 pandeemia jooksul," sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Ta lisas: „Ligi aasta kestnud kriisist väljumiseks on esmatähtis, et suudaksime vaktsineerimisega kaitsta COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid ehk üle 80-aastased ning teatud diagnooside ja haigustega inimesi, kes võivad põdeda COVID-19 haigust väga raskelt ja vajada haiglaravi."

Praeguseks on neist vaktsineeritud viiendik. Kui lubatud tarnegraafikud peavad paika, siis jõuatakse kõikide selles vanuserühmas vaktsineerida soovijateni ministri sõnul märtsi lõpuks.

Vaktsineerimise võimaluse on saanud kõik seda soovinud tervishoiuasutuste töötajad haiglates ja perearstikeskustes, ambulatoorses eriarstiabis, eratervishoius, enamik ka hambaravikliinikutes ja apteekides. Samuti on Kiige sõnul lõpusirgel esimese doosiga vaktsineerimine hooldekodudes. Perearstid on järk-järgult alustanud üle 80-aastaste vaktsineerimist ja juba ka alla 70-aastate riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimist.

Kõigil perearstidel pole veel vaktsiini

Piiratud vaktsiinikoguste tõttu ei ole riskirühmadele mõeldud vaktsiin jõudnud veel kõigi Eesti perearstideni. Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimiseks on COVID-19 haiguse vastast vaktsiini võimaldatud praeguseks 560 perearstinimistule 785-st. Vaktsiini on võimaldatud perearstidele järk-järgult kõrgemas nakkusriskis olevate maakondade kaupa ja hiljemalt märtsi keskpaigaks peaks olema jõudnud riskirühmade vaktsineerimiseks mõeldud vaktsiini esimesed kogused kõigi Eesti perearstideni.

Lasteaiaõpetajateni jõutakse märtsis

AstraZeneca esimestest vaktsiinitarnetest võimaldati vaktsiini haridusasutuste töötajatele, politsei- ja päästeteenistujatele ning kaitseväele. Haridusasutuste puhul on alustatud üldhariduskoolidest – põhikoolide ja gümnaasiumite töötajatest ning tegeletakse vaktsineerimist soovivate lasteaedade ja -hoidude töötajate nimekirjade koondamisega. Eesti Haigekassa ootab nende nimekirju läbi eesti.ee 25. veebruariks. Lasteaedade- ja lastehoidude töötajate vaktsineerimisega on plaanis alustada märtsi teisel nädalal, kui Eestisse jõudnud vaktsiinikogused seda võimaldavad. Märtsis algab ka kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande töötajate vaktsineerimine.

Hoolekandeasutustest on praeguseks tehtud esimese doosiga vaktsineerimisi 175 üldhooldekodus (192-st), 56 erihooldekodus (61-st) ning 104 kogukonna teenuse kohas (120-st).

Terviseameti statistika COVID-19 haigusega haiglaravile sattunute kohta näitab, et ligi 40 protsenti haiglaravi vajavatest inimestest on olnud üle 80-aastased.

Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse 70+ vanuses inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.

20 040 uut doosi

Esmaspäeval peaks saabuma Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini järgmine tarne 14 040 doosiga ja 25. veebruaril 6 000 doosi Moderna vaktsiini. Eile saabunud AstraZeneca vaktsiini doosid on juba tulevaste tellimustega kaetud ja saadetakse välja uuel nädalal.

Kokku on praeguseks Eestisse jõudnud 121 470 doosi vaktsiini kolmelt vaktsiinitootjalt – Pfizer/BioNTech, Moderna ja AstraZeneca. Pfizer/BioNTech vaktsiini on seni Eestisse jõudnud 83 070 doosi, Moderna vaktsiini 4 800 doosi ja AstraZeneca vaktsiini, koos reede õhtul saabunud 16 800 doosiga kokku 33 600 doosi.

Kui Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiinide puhul hoitakse laos teatud kogus varuks, et tarnetõrke tekkimisel siiski järgmisel nädalal inimestele tagada vajalik teine doos, siis AstraZeneca puhul laos olevatest doosidest lähevad enamik kasutusse nii kiiresti kui võimalik. Kuna AstraZeneca vaktsiini teine doos manustatakse alles kaheksa nädalat pärast esimest doosi, siis praegustest tarnetest terviseameti kesklattu varu teiseks doosiks ei jäeta.

Vaktsiiniportfell võib laieneda

Euroopa Liidu ühises vaktsiiniportfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, CureVac, Sanofi, Novavax, Valneva) vaktsiinid. Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac) ja plaanib ühineda ka vaktsiinitootjate Novavax ja Valneva lepingutega.

Eestil on võimalik kokku soetada 4 558 810 doosi vaktsiini 2 429 405 inimese jaoks.

Euroopa Liidus on praeguseks müügiloani jõudnud Pfizer/BioNTech, Moderna ja AstraZeneca. Lisaks on Euroopa Ravimiamet alustanud kiirendatud hindamisprotseduuri vaktsiinitootjate Curevac ja Novavax vaktsiinidele ning võtnud juba menetlusse COVID-19 Vaccine Jannseni müügiloataotluse.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.