Iga teine auto müüakse vassides
„Oleme probleemsete autode protsendist rääkinud palju, aga inimesed seda ei adu,” põhjendas liidu juht Arno Sillat, miks otsustati seekord välja arvutada, kui mitmel automüügil võis esineda vassimist või pettust. Levinumad neist on Sillati sõnul läbisõidu tagasikerimine ja avariilisuse varjamine. Et mõni autonurk on kannatada saanud ja pahteldatud, võib välja tulla palju hiljem.
Probleemi päevakajalisust ilmestab fakt, et Eesti autopark on vana ja lõviosa tehinguid on kasutatud autodega. Autoregistris arvel olevast ligi 600 000 sõiduautost on 383 000 ehk 63% rohkem kui kümme aastat vanad.
Pettuste mahule hinnangut andes toetus AMTEL oma liikmete tagasisidele. Eestisse aastas toodud umbes 30 000 kasutatud autost vähemalt pool on vähendatud odomeetrinäiduga ja paljud neist peidetud avariilisusega. Lisades neile koduturul omanikku vahetanud autod, saabki aastas kokku vähemalt 25 000 kasutatud auto ostjat, kes on saanud vähem või rohkem petta.
Tõsi, osa pettusi ei pruugi Sillati sõnul kunagi välja tulla, sest tänapäeva autod on töökindlad ja kestvad. „Autod ise ei pruugi olla halvas seisukorras, aga pettus lubab küsida kõrgemat hinda,” selgitas Sillat. Näiteks võib läbipaistva ajalooga Eestis ostetud ja hooldatud auto olla küll kalli hinnaga, samal ajal kui näiliselt sarnase, aga raskesti tuvastatava taustaga tagasikeritud odomeetrinäiduga auto eest sellist hinda küsida ei tohiks.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku selgitusel pöördutakse nende poole kõige sagedamini puhul, kui pärast platsilt ärasõitmist on auto lihtsalt seiskunud ja on ilmnenud mõni suur tehniline viga. Kuna aga ostu-müügileping on sõlmitud eraisikute vahel, puudub tarbijakaitseametil vahetu õigus sekkuda.
Turetski-Toomik soovitas olla kasutatud auto ostul hoolas ja tähelepanelik, lasta auto enne ostu erapooletul oskajal üle kontrollida ning sõlmida ametlik ja korrektne leping. „Ükski aus müüja ei peaks seda pelgama. See näitab usaldusväärsust,” sõnas Turetski-Toomik. Sillat nõustus, et ostjad on liiga kergeusklikud ja soovivad uskuda, mida müüja neile räägib, selle asemel et lasta auto üle kontrollida.
Müügipettust on juriidiliselt raske tõestada
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituseni jõuab aastas mõni üksik avaldus, kus palutakse uurida kelmust või pettust seoses kasutatud auto ostuga. Politsei jaoks muudab selliste juhtumite uurimise ressursimahukaks objektiivse tõestamise vajadus.
Näiteks on keeruline ära näidata, kui palju täpselt muutus auto hind, juhul kui odomeetri näitu on väiksemaks keritud, kuna kasutatud auto väärtust mõjutavad ka paljud muud aspektid. Samuti on politseil keeruline välja selgitada, kes konkreetselt keris odomeetrit või varjas teadlikult mingit tähtsat defekti, näiteks raske avarii tagajärgi – kas see oli müügimees, eelmine omanik või kasvõi üle-eelmine omanik kuskil välisriigis.
Eelkõige peab kasutatud auto ostja olema auto valimisel väga hoolas ja tegema korralikku eeltööd. Mõistlik ei ole vaadata ainult väikese läbisõidu ja soodsa hinna kombinatsiooni, vaid hinnata tuleks auto seisukorda terviklikult. Müüjana tuleks eelistada tuntud ettevõtet ja enne ostu võiks lasta auto üle vaadata margiesinduses.
