Iga kümnes 15-16aastane noor joob alkoholi vähemalt korra nädalas

 (74)
Iga kümnes 15-16aastane noor joob alkoholi vähemalt korra nädalas
Foto: Ilmar Saabas

Kolmandik 15–16-aastastest õpilastest on tarvitanud alkoholi kümme ja enam korda viimase aasta jooksul, mis on peaaegu korra kuus või isegi sagedamini.

Pea iga kümnes õpilane oli tarvitanud alkoholi vähemalt korra nädalas ehk kuus ja enam korda viimase 30 päeva jooksul, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust "Uimastite tarvitamine koolinoorte seas".

Kokku 44 protsenti kooliõpilastest oli tarvitanud alkohoolseid jooke 20 ja enam korda elus.

15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamise uuringu raportis märgitakse, et soolised erinevused ei ole alkoholi tarbimise sageduse puhul olulised. Ligi pooled poistest ja tüdrukutest olid tarvitanud viimasel kuul vähemalt korra alkohoolseid jooke suures koguses ehk joonud viis või rohkem „drinki“ järjest.

Nende õpilaste osakaal, kes viimase aasta jooksul vähemalt kolm korda olid olnud purjus, oli regioonide lõikes suurim Kesk-Eestis. Harvem olid viimasel aastal purjus olnud Põhja-Eesti 15–16-aastased, kellest kümnendik oli viimase aasta jooksul olnud kolm või enam korda purjus.

Viimase aasta alkoholitarbimises oli võrreldes 2007. aastaga kahe protsendipunkti võrra rohkem neid, kes ütlesid, et ei ole tarbinud selle perioodi vältel alkoholi. Kokku vastas eitavalt 15 protsenti. Samuti oli eitavalt vastanute osakaal kasvanud küsimuse puhul alkoholi tarvitamise kohta viimase kuu jooksul.

Seotud lood:

Alustatakse väga noorelt

Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi ning tervise arengu instituudi (TAI) koostatud uuringu raporti järgi on murettekitav asjaolu, et nii suitsetamise kui ka alkoholi proovimisega oli kolmandik Eesti õpilastest alustanud enne 12. eluaastat.

Selles eas proovis õlut 39 prostenti poistest ja 30 protsenti tüdrukutest. Siidrit oli poiste seas samas eas joonud 33 protsenti, segujooke 20 ja veini 29 prostenti. Tüdrukute seas olid vastavad numbrid küll madalamad, kuid siiski alaealiste kohta üsna suured.

Võrreldes varasemate küsitluste tulemustega oli mõnevõrra langenud nende õpilaste osakaal, kes hindasid alkoholi ja tubaka kättesaadavust kergeks. Kokku 70 protsenti õpilastest pidas sigarettide ostmist „küllalt kergeks“ ja „väga kergeks“. Kange alkoholi puhul andis samasuguse hinnangu 54 ja siidri puhul 76 protsenti õpilastest.

Kokkuvõtvalt võib antud suhtarve vaadates öelda, et alkohol ja tubakatooted on õpilastele endiselt väga kättesaadavad.

Alkoholi ja tubakat seostatakse lõbuga

Alkoholi tarvitamist seostati pigem positiivsete tagajärgedega. Enamiku õpilaste hinnangul muudaks alkohol nad lõbusamaks. Nii arvas koguni 77 protsenti vastanud noortest. 61 protsendi arvates tunneksid nad ennast lõdvestununa, 62 protsendi arvates sõbralikuna, poolte õpilaste arvates õnnelikuna ning nende mured ja probleemid ununeksid.

Negatiivsetest tagajärgedest mainiti kõige sagedamini tervise kahjustamist. Samas pidasid noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast alkoholi tarvitamist.

Tüdrukud on hakanud rohkem alkoholi tarvitama

Vene- ja eestikeelsete koolide võrdlusel oli nii viimasel kuul alkoholi tarvitamise kui viimasel aastal purjus olemise poolest edestasid eesti õppekeelega koolide noored venekeelsete koolide õpilasi, seejuures sugude vahel suuri erinevusi ei ilmnenud.

Võrreldes 2007. aastaga olid suuremad muutused toimunud venekeelsete koolide õpilaste alkoholitarvitamises – kasvanud oli tüdrukute osakaal, kes olid viimasel aastal kolm või enam korda purjus olnud, ning poiste osakaal kahanenud.

Samuti olid võrreldes eelmise uuringuga sagedamini end purju joonud just eesti õppekeelega koolides õppivad tütarlapsed.