Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise raames viiakse läbi sündmuste sarja „EV100 igas külas”, mille eesmärgiks on see, et ükski inimene ei jääks Eesti suurest juubeli tähistamisest ilma.

„See projekt annab igale külale, linnale ja selle kogukonnale võimaluse valida juubeli tähistamise perioodist välja üks päev, millal nemad on sünnipäevalapse rollis ja peavad Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Mõistagi võib ühel kuupäeval juubelisünnipäeva tähistada ka mitu küla, linna või asumit,“ selgitas EV100 kommunikatsiooniekspert Merje Klopets Delfile.

EV100 igas külas“ üldkoordinaator Merle Jantson vabaühendusest Kodukant märkis, et projekt on suur üle-eestiline „ühiskingitus“, mille alla koonduvad kõik sündmused, mis juubeliperioodil, 16.04.2017-20.02.2020 kodanikualgatuse korras teoks saavad, olgu maal või linnas, alevis, külas või mujal.

Projekti eesmärgiks on teha oma kogukonnale vabariigi juubeli puhul kingitus, mille valmimine ja avamine kindlal kuupäeval saab olla sündmuseks, millega selles paigas EV100 sünnipäeva tähistatakse.

Ideed, mis ühiskingi raamidesse mahuvad, võivad olla küllaltki eriilmelised — peaasi, et need oleksid püsiva väärtusega ja vajalikud.

„Pole vaja teha muud, kui koos kogukonnaga teha oma külale kingitus — midagi püsivat, mida kogukonnale vajalikku, midagi, millest ka küllatulijad rõõmu saaks. Nii ongi Eesti külades sündimas kogukonna viljapuu- ja ürdiaiad, laste mänguväljakud ja noortetoad, mälestuspingid ja -kivid, kogukonnakroonikad ja külaajalood, külade lipud ja lipuplatsid, külakiiged ja kõlakojad, võsast puhtaks saamas looduslikud ja pärimuslikud väärtpaigad, lisaks palju-palju muud — iga „kingitus“ on täiesti ainulaadne, just oma kogukonna nägu ja tegu,“ kirjeldas Jantson, milliseid ideid juubelisündmuste hulka arvatakse.

„Kui siis see „kingitus“ on ühiste jõududega valmis saanud, on põhjust ühiselt ka pidutseda — oma kogukonnaga Eesti riigi sajandat sünnipäeva tähistada,“ lisas ta.

Igas maakonnas oma koordinaator

Et iga küla, linn või kogukond saaks vabariigi juubelit tähistada, on igas maakonnas EV100 korraldusmeeskonna koordinaator, kes jagab ja kogub informatsiooni, aitab kaasa nõu ja jõuga. Kõikjal on toimunud või toimuvad infopäevad.

„Meie heaks koostööpartneriks maapiirkondades ja -kogukondades on Külaliikumine Kodukant,“ täpsustas Klopets.

Jantsoni vedada on kõik see, mis toimub „EV100 igas külas“ raames linnadest väljaspool.

Nõuga toetamisele lisaks ka rahaline toetus

Praegu on käimas ka kaks taotlusvooru, kust ideede teostajad saavad algatuse elluviimiseks hoogu. „Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga (KÜSK) koostöös avasime veebruaris EV100 sünnipäevakingituste taotlusvooru ja sinna ootame just erinevate külade ja omavalitsuste koostöös sündivaid tegemisi kui ka maakonna piire ületavaid algatusi. Taotlusvooru rahastab riigikantselei kokku 200 000 euroga. Lisaks on KÜSKil praegu avatud kohaliku omaalgatuse programm, mis muu hulgas annab oma panuse EV100 tähistamisse,“ rääkis Klopets.

Riigikantselei EV100 korraldustoimkond annab igale „EV100 igas külas“ algatuses osalejale ka erilise EV100 märgise. „Nii saavad tulevasedki põlved meenutada, et tegu on kokkuhoidva, tegusa ja väärika Eesti külaga,“ märkis Jantson.

Külade EV100 sündmuste ametlik avalöök antakse tänavusel suurel Eesti külade maapäeval Vana-Võidus augusti esimesel nädalavahetusel. Sündmused-kingitused külades saavad alguse juba varemgi - nüüdseks on selgunud, et esimesed külad tähistavad vabariigi juubelit juba jaanipäeval.

Lähinädalatel koondatakse maarahva toredad teod EV100 tähistamiseks kokku ja lisatakse need veebi EV100 sünnipäevakaardile.