Idee: pooliku haridusega töötutele õppestipendium!

 (17)
Idee: pooliku haridusega töötutele õppestipendium!
Päevaleht/Pressifoto, Rene Suurkaev

­­Sotsiaalministeeriumis küpseb idee, et kunagi oma haridustee pooleli jätnud ja nüüd töötuks jäänud inimesi võiks riik toetada koolipinki tagasi minemisel, makstes neile õpingute jätkamisel eraldi stipendiumi.

„Selline idee meil tekkis, kuid kuna me alles arutame seda, ei ole veel otsustatud, mis mahus ja kuidas täpselt see toimima hakkaks," selgitas sotsiaalministri nõunik Anders Tsahkna. Tema sõnul oleks praegust majandusolukorda arvestades vaja suunata inimesi oma haridusteed lõpuni käima ja endale korralikku haridust hankima, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rahalist toetust oleks neile vaja pakkuda aga seetõttu, et kui inimene on kaotanud kõik oma sissetulekud, ei oleks tal muidu lihtsalt võimalik koolis käia - pigem valiks ta ikka mingi kiiremini kätte sattuva juhutöö. „Praeguse olukorraga toimetulekuks on seda lihtsalt vaja," selgitas Tsahkna. Eeskätt loodab ta seeläbi entusiasmi süstida reaalteadusi tudeerinud inimestesse. „Näiteks siiani ehitajana töötanud inimene võiks näha perspektiivi inseneriks õppimisel," pakkus nõunik.

Haridus- ja teadusministeeriumis hinnatakse ideed samuti huvitavaks, vahendas kõneisik Asso Ladva, kelle sõnul on ministeeriumi inimesed sellest juba ka oma sotsiaalministeeriumi kolleegidega rääkinud. „Samas on idee juures väga palju detaile, mis on läbi arutamata," sõnas Ladva.

„Sotsiaalministeeriumi idee on tervitatav - tuua õpingud katkestanud tagasi kõrgkoolidesse," ütles Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp. TTÜ-s jätab õppeaastas õpingud pooleli umbes 600-900 üliõpilast. „Need on valdavalt õppurid, kes ei suuda täiskoormusega töötamist ja statsionaarseid ülikooliõpinguid ühitada," kirjeldas Kübarsepp. Tema kinnitusel on TTÜ huvitatud selliste inimeste õpingute jätkamisest.

Sama kinnitas ka Tartu ülikooli õppeprorektor Birute Klaas. „Praegu on õige aeg investeerida haridusse - kui töökohti pole, suunata inimesi end ette valmistama järgmiseks majanduse tõusu ajaks," leidis Klaas. Tema sõnul on ülikool avatud ka aastaid, näiteks lausa 20 aastat tagasi õpingud pooleli jätnud inimestele, kelle varem sooritatud õpinguid on võimalik nüüd ümber arvestada. Sellega tegeleb eraldi komisjon, kes vaatleb iga juhtumit eraldi. Samuti saab pikka töökogemust arvestada ümber ainepunktideks.

Esialgu peab sotsiaalministeerium plaani rahastada stipendiume Archimedese sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu rahaga. Praegu vaatavad kõik ministeeriumid rahandusministeeriumi juhtimisel üle oma varem, headel aegadel tehtud Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamise plaane, et hinnata, kas praeguses muutunud olukorras on kõik projektid ikka mõttekad või peaks neid muutma. Seega, kui sotsiaalministeerium otsustab, et töötute stipendiumi idee on praegu olulisem kui mõni muu varem plaanitud projekt, siis võibki selleks raha kasutada.

Archimedese sihtasutuse kõrghariduse arenduskeskuse juhataja Katrin Kiisleri sõnul ootavad nad veel sotsiaalministeeriumi täpsemat plaani, et selle rakendumise võimalikkusele oma hinnang anda. Ühe asjana tuleb otsustada, kas anda toetusraha kohe koolile või otse indiviidile. See oleneb Kiisleri sõnul ennekõike mahtudest: kui stipendiumi hakkavad saama tuhanded inimesed, oleks mõistlikum raha siduda õppeasutusega, kui vähem, saab sihtasutus ise hakkama ka igale indiviidile paberite vormistamisega.

Tallinna tehnikaülikool on igati huvitatud kunagi õpingud katkestanud endiste üliõpilaste koolipinki tagasi pöördumisest. Kooli õppeprorektori Jakob Kübarsepa sõnul on selleks loodud ka paremad tingimused: suureneb nende õppekavade arv, kus on võimalik kaugõpe; sisse on töötatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteem; õpinguid saab jätkata ka avatud ülikoolis.

TTÜ-s on palju õpingud katkestanuid riigieelarvelistel õppekohtadel, mistõttu on võimalik tulla tagasi õppima n-ö tasuta õppekohtadele. „Kahjuks mitte kõikidel erialadel," möönis Kübarsepp. Riigieelarvelisel õppekohal õpingute jätkamine tähendab kohustust õppida täiskoormusega (75-100 prot­senti nominaalkoormusest). „Kui see käib üle jõu, tuleb jätkata õpinguid avatud ülikoolis, siis aga juba oma raha eest," täpsustas Kübarsepp.

Enamasti on õpingud pooleli jäetud õppetöös mitteosalemise või üliõpilaskoha kaotamise tõttu (õppekoormus alla 50 protsendi nominaalkoormusest). Küllalt suur osa kooli pooleli jätnutest ennistatakse korduvalt üliõpilasteks või jätkab õpinguid avatud ülikoolis.

Tartu ülikool on õppeprorektor Birute Klaasi sõnul paindlik ja vastutulelik näiteks juba seeläbi, et avatud ülikoolis oodatakse alati kõiki ja vastuvõtt toimub nii kevadel kui ka sügisel.


Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines