Idavirulased on viirusest hästi informeeritud. Miks seal nakkus siiski levib?

 (117)
Jõhvi linn
Jõhvi linnFoto: Priit Simson

Ida-Virumaa ettevõtjad ägisevad viirusest tingitud piirangute all, Harjumaagi ei hiilga koroona leviku piiramisega. Mõlemates maakondades on arvestatav osa venekeelset elanikkonda. Kas erinev inforuum on üks põhjus, miks pole viirust suudetud veel ohjeldada?

Kevadel levisid kriisiteated venekeelse elanikkonna seas justkui viitajaga. Tallinna meer Mihhail Kõlvart nentis toona, et riigil pole arusaamist, kuidas edastada venekeelseid sõnumeid. Lisaks võttis siis politsei Ida-Virumaa elanike teavitamise suures osas enda peale. Kuidas on riik teise viiruslaine ajal hakkama saanud?

Eriolukorra algusest peale on valitsus Turu-uuringute aktsiaseltsi abil jälginud, kuidas muutub inimeste informeeritus ning suhtumine koroonaviirusega seotud teemadesse. Kuigi Ida-Virumaa elanike teadlikkus koroonameetmetest on sama ülejäänud maakondadega, siis on nende usaldus kohalikku omavalitsusse madalam. Lausa 53 protsenti idavirumaalastest ei usalda oma KOVi, seega peab riik kasutama nendeni jõudmiseks erinevaid kanaleid. See statistika põhineb novembri keskel kogutud infol.

Valitsuse meedianõunik Jevgenia Värä kõneles, et raske on leida kanalit, mida teavitustööks pole kasutatud. Viimastest kampaaniatest tõi ta välja HOIA rakenduse teavituse. Siiski pole teada, kui paljud inimesed päriselt rakendust aktiivsena telefonis töös hoiavad.

Seotud lood:

Ida-Virumaa elanikele on suunatud täiendavaid teavitustegevusi, kasutades digiekraane, televisiooni, raadiot, trükimeediat, veebi- ja sotsiaalmeediat. Lisaks lasti kaubanduskeskustest, ühistranspordis ja kultuuriasutustes kolmes keeles audioklippe.

Töö ei luba

ETV+ kanaleid jälgib Ida-Virumaal aga napilt viiendik elanikest, Tallinnas aga vaid kümnendik. Ida-Virumaad eristab muust Eestist oluliselt väiksem osakaal kodukontorist töötajaid. Kui keskmiselt iga viies Eesti kodanik töötab praegu kodukontorist, siis Ida-Virumaal saab seda teha ainult 12 protsenti elanikest. Üheks põhjuseks on muidugi sealse tööstuse iseloom, mis ei võimaldagi kodust töötada.

Küll aga juhinduvad idavirumaalased keskmisest Eesti elanikust rohkem riiklikest soovitustest. Näiteks iga neljas idavirumaalane kannab just ametliku soovituse tõttu maski. Vaid 13 protsenti Eesti elanikest ütlesid maski kandmise põhjuseks ametliku soovituse.

16 protsenti idavirulastest ei pea koroonaolukorda kriitiliseks, see on sarnane üldise näitajaga, kuna sama arvab 14 protsenti kõigist Eesti elanikest. Olukorra tõsiduse mõistmisele aitab kaasa ilmselt tõik, et kõik värsked koroonauudised tõlgitakse terviseameti kodulehel vene keelde, kõik avalik selleteemaline info samuti.

Huvitaval kombel kasutavad kriis.ee veebilehte just vene keelt kõnelevad inimesed eesti keelt kõnelevatest rohkem. Lisaks on Ida-Virumaa elanike informeeritus viirusest teiste maakondade elanike omast isegi pisut kõrgem.

Töötus kõrgem

Kuigi teadlikkusega on justkui venekeelses elanikkonnas kõik hästi, võib viiruse leviku visa kasvu põhjust otsida hoopis inimlikest muredest. Turu-uuringud leidsid detsembri alguses korraldatud küsitluse põhjal, et 41 protsendil Eesti elanikest on sissetulekud vähenenud. See aga tähendab, et inimesed ei pruugi vaid kerge köhaga koju jääda, sest haiguspäev tähendab kohe palga vähenemist.

Kuigi elanike võimalus kaugtööd teha suurenenud, siis jällegi tuleb rõhuda tõsiasjale, et suur osa töökohti on Ida-Virumaal just tööstussektoris. Viru Keemia Grupi ohutuse- ja kvaliteedijuht Ksenia Moskvina ütles Delfile, et 2000 töötajaga ettevõtte operatiivpersonal ei saa töötada kodust.

Töötukassa andmete kohaselt oli eilse seisuga Ida-Virumaal napilt alla 8000 töötu, mis tähendab töötuse määraks seal 13 protsenti. Mullu detsembris oli samas maakonnas töötuse määr aga 10,2. Ka üleriigiline statistika näitab töötuse olulist kasvu. Mullu novembris oli 33 189 töötut, tänavu novembris aga 51 401 tööta inimest.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köhapalavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!