Idapiiri ehitustööd saavad tasapisi hoo sisse: kuulutati välja esimene suur hange. Kopp lüüakse maasse ilmselt aasta pärast

 (89)
Idapiiri ehitustööd saavad tasapisi hoo sisse: kuulutati välja esimene suur hange. Kopp lüüakse maasse ilmselt aasta pärast
Foto: Politsei- ja Piirivalveamet

Täna kuulutati välja idapiiri esimese etapi ehitustööde hange. PPA otsustas, et mõistlik on piir ehitada välja jupiti, kokkuvõttes võivad kõik tööd positiivse stsenaariumi korral lõppeda seitsme aasta pärast.

Ettevalmistustööd (nt piiririba puhastamine, katselõikude valmistamine ja maade võõrandamine) on käinud juba pikemat aega, nüüd ollakse valmis, et minna edasi hangetega. Just nimelt mitmuses.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev selgitab Delfile, et ehitushanke kõrval tehakse eraldi andmesidehange ja seiretehnika hange. Belitšev lausub, et seire on eraldatud, kuna see võtab aega: on mõttekas välja valida, kui piiritaristu korralikult valmis ja saab tehnika maakeeli öeldes postidele lisada. "Nagu ka tavapärase tehnikaga. Kui ostame praegu uue telefoni, aga vajaks seda mõne aasta pärast, siis tegelikkuses oleks see siis tunduvalt odavam või oleks alternatiivid paremad."

Hanke esimene etapp on 23,5 kilomeetrit. Nn kolmikpunktist (Eesti, Läti, Venemaa) kuni Luhamaa piiripunktini.

PPA
Seotud lood:

Belitšev viitab, et see on tegelikult üks raskemaid piirkondi. "Seal on alasid, kus ojad, jõed, järved. Ehitamine on keerukas. Ja just seal piirkonnas on tavapärased juhtumid ebaseadusliku piiriületusega," märgib ta.

Soisel pinnasel on ehitustööd tõesti keerukad, seda näitas ka katselõikude ehitus. "On soiseid alasid, kus ilmselt vaja ka veel geoloogilisi uuringuid. Näiteid tuues - on kohti, kus jalge all kaheksa meetrit vett, kus sees paar kilo turvast," arutleb ta. "Lisaks erinevalt maanteeehitusest tuleb tegutseda väga kitsal ribal. Muidu võid sattuda Venemaa territooriumile või eraomandile." Tagasilöökide kohta toob ta välja olukorra, kus kopajuht lõpetab muldvalli tegemise, ent vaatab siis tagasi ja näeb, et teed enam sisuliselt pole.

Egert Belitšev, PPA Foto: Tiit Blaat

Ehitusplaanid hõlmavad maismaapiiri kokku 135,6 kilomeetri ulatuses. Belitšev ütleb, et mammutprojekt (kõik korraga) ei oleks mõistlik. "Eesmärk on, et tööde hulk oleks korraga optimaalne ja tagaks pakkujatele võrdsed võimalused," arutleb ta ja lisab, et üldised kogemused näitavad, et hiiglaslik projekt võiks hoopis venima jääda. Vaadatakse, kuidas esimene hange ja ehitustööd lähevad ning jooksvalt otsustatakse, kas jagatakse piir neljaks või viieks lõiguks. "Vajalik, et saaksime esimese kogemuse kätte, et kus kitsaskohad," arutleb ta. Praegusel juhul loodetakse, et kvalifitseerujad on selged kevadeks ja ehitushanke võitja selgub sügisel. Töödega võiks alustada selle aasta lõpus või uue alguses. Selle stsenaariumi kohaselt valmiks lõik 2022. aastal. "Planeering oleks, et kui ühe hankega lõpetame, alustame juba järgmise lõigu oma," märgib ta. Küsimuse peale, mil kõik tööd võiks lõppeda, ütleb Belitšev, et viimane ehitushange kuulutatakse võimalusel välja 2024. aastal ja tööd lõppeks 2026. aastal. Ta toonitab siiski, et ükski kindel kuupäev pole praegu kivisse raiutud.

Näiteks võib murekohaks kerkida see, et hange luhtub või tulemus vaidlustatakse. "Vahel vaidlustatakse puhtalt jonni pärast. Saadaks ka ehitusfirmadele sõnumi: Eesti riigi julgeoleku jaoks on tegu väga olulise objektiga, seadke riigimehelikkus ettepoole."

Idapiiri ehituseks oli esiti planeeritud umbes 70 miljonit eurot, ent see number kasvas kordades. Mullu suvel kinnitas valitsus, et summa on kokku 320,3 miljonit eurot, mis ka eraldatakse. Belitšev sõnab nüüd, et number enam kasvanud pole, sellega saadakse hakkama.

PPA