Riigikülas kiviaja muististe piirkonnas tehtavad pikalt planeeritud arheoloogilised kaevamised annavad infot umbes 7000 aasta tagusest ajast, ütles arheoloog Aivar Kriiska ERR-i uudisteportaalile.

"Esiteks on meil tegemist ühega neist kohtadest, mis on andnud nime ühele tervele kiviaegsele kultuurile, niinimetatud Narva kultuurile, kust hakkab pihta Eesti ala keraamika ajalugu. Sel aastal on meil tegu põhimõtteliselt päästekaevamistega ehk me oleme seotud ristmiku laiendamisega ja praegu me mingis mõttes vabastame seda territooriumi, et siia saaks tee peale ehitada," rääkis Kriiska.

Kriiska juhitav töörühm avastas 1990. aastatel Riigikülas mitu uut asulakohta, kus olid elanud ja savinõusid kasutanud kütid ja kalurid.

"Meil ongi siit kaevamisalalt tulnud välja Narva tüüpi keraamikat või potikilde, nagu me slängis armastame seda öelda. Aga loomulikult ka kivist tööriistu, kivist tööriistade valmistamise ülejääke, mis kivi lüües tekivad. Põlenud loomaluid. Eriti rõõmustavad olid ühed väikesed pähklikoorekesed, sest see orgaaniline materjal võimaldab meil teha dateeringuid ja saada täpne vanus selle kohata öelda," lausus Kriiska.

Riigikülas tehakse töid 40 ruutmeetril arvestusega, et piirkonda saaks uurida tulevikuski, kui arheoloogia on tänapäevaga võrreldes veelgi rohkem arenenud.